Raamatu kodu

Vahel saavad majade projektid raamaturiiulist või -toast alguse. Raamatusõber ei varja oma huvi ja kiindumust, pigem tahab ta oma haruldusi näidata.

Tarmo Piirmetsa esimese maja projekt sai alguse raamaturiiulist. Elutoa pikemat seina kattev riiul on veidi eemal betoonseinast, mida nad tellijaga soovisid säilitada ja eksponeerida, riiuli taga on ka valgustus. Majale ?elu andnud? riiul on valmistatud värvitud MDF-plaadist, mis on üsna levinud mööblimaterjal. Vahede puhul on arvestatud raamatute erineva kõrgusega, sest tavaline raamat on suhteliselt madal, kuid teinekord on kunstiraamatud, albumid jne natuke kõrgemad. Hetkel ongi alumiste riiulite vahe veidi suurem ja edasi väiksem.

?Olen taotluslikult kujunduses rõhutanud horisontaalseid jooni ning riiulite toestus on riiuli esipinnast väikese tagasiastega. Ideaalis võiks tugi jääda raamatutega samasse tasapinda (n-ö raamatute vahele), nii on üldmulje kõige parem,? kommenteerib Piirmets.

?Minule väga sümpaatsed seinast seinani ruumi täitvad raamaturiiulid jätavad võimsa ja aristokraatliku mulje. Sellises ruumis viibimine muudab sind ennastki targemaks ja ilusamaks. Ja rääkida tahaks sosinal,? ütleb Tarmo Luisk, kes Disainiarenduskeskuses on kavandanud väga stiilset vineermööblit, kuid ta loomingus ei ole ühtegi ainult raamatutele mõeldud riiulit. Pigem on need esemed multifunktsionaalsed ja sobivad kindlasti ka raamatute paigutamiseks.

Vahel võib raamatud sambasse laduda. Katrin Amose eeskujul võib niisuguse omapärase võttega interjööri ilmestada.

Raamatuinimesena tegi Tartu Kõrgema Kunstikooli maalingute osakonna õppejõud Madis Liplap ise oma heledasse kaseiinvärviga kaetud seinte ja puitpõrandaga lugemistuppa vineerist riiulid.

?Ma leian, et raamaturiiul on üks tuumakamaid esemeid, temas on erakordne hulk energiat, antagu mulle andeks võrdlus puuriidaga või esivanemate kivikalmega. Ta on palju enamat kui üks stellaaž raamatute tarbeks, tema ruum on palju suurem tema kubatuurist, ta ei lõä riiuliservaga, ta haarab osa enda üolevast ruumist, ta on tohutu auraga isik toas,?arutleb Liplap.

?Minu jaoks on raamaturiiul ka selle ees olev mööbel (toolid, lambid...) ja ka selle peal olevad asjad (kell, skulptuur ...). Ja pole üldse tähtis, kas me näeme momendil raamatuid või on nad varjunud uste taha, küütlevad läbi klaasi... ? nende energiat on tunda.?

Madis Liplapi arvates tasub raamaturiiuli pärast pingutada, loomulikult, kui on raamatuid, mitte ei osteta kokku lihtsalt trendikaid raamatuid ja kirjanikke. Oma kodus riputab ta lahtiste riiulite ette kanga ? päikese- ja tolmukaitseks, aga ka ruumi meeleolu muutmiseks. Vahel on hea raamatuselgade värvimängust puhata.

Autor: Tiina Kolk