Uued suhted ema- ja tütarettevõtete vahel

Marek HermRaidla Lejins & Norcous maksunõunik/vandeadvokaat

Eelmisel nädalal jõustusid muudatused Euroopa Liidu direktiivi eri liikmesriikide emaettevõtjate ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta. Kuna 1. maist 2004 on ka Eesti kohustatud ELi direktiive järgima, puudutavad muudatused otseselt ka meie maksusüsteemi.

Ema-/tütarühingu direktiiv (90/435/EMÜ; muudatused viidi sisse direktiiviga 2003/123/EÜ ) on osaks ELi üldisest maksupoliitikast, millega püütakse vähendada maksudest tingitud takistusi EL-i siseturul piiriüleselt tegutsevate ühingugruppide ees. Direktiivi eesmärk on kõrvaldada ühes ELi liikmesriigis asuva tütarühingu poolt teises liikmesriigis asuvale emaühingule jaotatud kasumi topeltmaksustamine. Eeskätt on silmas peetud dividende, kuid hõlmatud on ka kõik teised kasumieraldised.

Direktiiv on kahesuunaline. Ühelt poolt keelustab see tütarühingu asukohariigil mistahes maksude kinnipidamise emaühingule makstavatelt dividendidelt, teiselt poolt kohustab emaühingu riiki vältima majanduslikku topeltmaksustamist. Emaühingu tasandil jätab direktiiv riikidel valida dividendide täieliku maksuvabastuse ja kaudse krediidi vahel. Viimane võimaldab emaühingul oma tulumaksukohustusest maha arvata saadud dividendide aluseks olevalt kasumiosalt tütarühingu poolt tasutud tulumaksu. Tulenevalt Euroopa Kohtu Athinaiki lahendist (C-294/99; vt ka Erki Uustalu ?ELi mustad pilved tulumaksuseaduse kohal?, ÄP, 28.02.02.) võib Eesti kasumijaotusmaksu pidada direktiiviga vastuolus olevaks. ELiga liitumislepingus on Eestile 2008. a lõpuni antud üleminekuaeg, et viia oma tulumaksusüsteem direktiivi nõuetega kooskõlla. Kuidas Eesti selleks tähtajaks peaks maksusüsteemi muutma, on hetkel kõigil tasanditel otsustamata.

Kui eelnevalt sätestas direktiiv, et tütarühingus vähemalt 25%-list osalust omav äriühing peab olema soodustustega kaetud, siis muudatuste järgselt nähakse ette osalusnõude järk-järguline vähendamine 10%-ni. Nii ei tohi alates järgmise aasta 1. jaanuarist nõuda suuremat kui 20%-list osalust, 2007. aastast 15%-list ja 2009. aastast 10%-list osalust. Eesti tulumaksuseaduses on mainitud määr 25%, ELiga liitumise järgselt väheneb see 20%-ni. Tulumaksuseaduse direktiiviga kooskõlla viimiseks tuleb sellesse teha muudatused, millega osalusnõue vähendatakse aastaks 2009 10%-ni.

Teine oluline muudatus puudutab riike, sh ka Eestit, kes kasutavad topeltmaksustamise vältimiseks kaudset krediiti. Kui varem sai emaühing maha arvata vaid tütarühingu tasutud maksu, siis direktiivi uue redaktsiooni kohaselt saab maha arvata ka tütarühingust alanevate äriühingute tulumaksud. Alanevate tütarühingute tulumaksu peab siiski saama arvesse võtta ainult siis, kui nendevaheline osalus vastab ema- ja tütarühingu vahel kehtivale miinimumnõudele.

Kuna Eesti tulumaksuseaduse § 54 näeb hetkel ette ainult dividende maksva tütarühingu tulumaksu Eesti emaühingu tasumisele kuuluvast tulumaksust mahaarvamise, siis on seadusesse vaja teha muudatus, mis lubaks maha arvata ka tütarettevõtjast alanevate äriühingute tasutud tulumaksu.

Muudatuste kohaselt peavad soodustused kohalduma ka emaühingu püsivale tegevuskohale. Näiteks kui Rootsi äriühingu poolt Soome tütarühingust saadavad dividendid on kohaldatavad Rootsi äriühingu Eestis asuvale püsivale tegevuskohale, siis on Eesti kohustatud ka püsiva tegevuskoha tasemel majanduslikku topeltmaksustamist vältima. Hõlmatud on ka situatsioon, kus ema- ja tütarühing asuvad ühes ja samas liikmesriigis ning emaettevõtte püsiv tegevuskoht teises liikmesriigis.

Hetkel ei näe seadus ette, et püsiv tegevuskoht saaks kaudset krediiti ehk et püsiva tegevuskoha poolt maksmisele kuuluvast tulumaksust saaks maha arvata tütarühingu poolt makstud tulumaksu. Eesti peab oma maksuseadused ELi nõuetega kooskõlla viima hiljemalt 2005. aasta 1. jaanuariks.

Uued suhted ema- ja tütarettevõtete vahel

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised