Kalamajas Kungla 33 asuva korterelamu renoveerimisel on piirkonna eripära arvesse võetud. Korteriühistu esimehe Marko Kaha sõnul määrab maja välisilme ja remondi õnnestumise majaelanike koostöövõime: ?Väiksema maja puhul on asi kergem, elanikud lepivad lihtsalt kokku, aga suurtes korterelamutes tuleb otsustada lihtsalt häälteenamuse põhjal.
Kindlasti tuleks renoveerimisprojekt arhitektiga täpselt kooskõlastada, võimalusel proovige üles leida maja esialgne projekt, sest vahepealsete ümberehituste käigus on võidud nii mõnigi oluline detail varju jätta või sootuks hävitada.?
Kungla 33 majas aitab ühistu koordineerida seda, et maja remonditaks ühtses stiilis: ?Kui mina oma korteri ostsin, olid sellel ees 6 plastakent, nüüd remondi käigus vahetasime need puitakende vastu,? selgitab Kaha. ?Ja koridoris vahetatakse rauduksed korralike puituste vastu: nad on küll kulukamad kui rauduksed, aga sobivad interjööri. Meie majaelanikel polnud kinnisideed, et rauduks on tingimata parem ? korralik puituks on turvalisemgi kui vilets rauduks.?
Kaha sõnul on kortermajade stiilist välja hüppavad lahendused tihti tingitud ühistu puudumisest, sest igaüks vaatab oma korterit eraldiseisvana. Ühtset stiili on nii raskem saavutada.
?Maja renoveerimine algab hoone seisukorra hindamisest,? selgitab Härmaste.
Tellija soovil uuritakse katuse, kandekonstruktsioonide, vundamendi ja keldri seisukorda, sest ilusa pealispinna all võivad peituda tõsised vead: ?Võib juhtuda, et maja kandekonstruktsioonid on kannatada saanud, puitmaja alustalad on mädanenud. Sellises olukorras ei saa hakata katusekorrust välja ehitama, esmajärjekorras tuleb talad vahetada. Pärast konstruktsioonide avamist on võimalik, et tuleb teha ootamatuid lisatöid,? nendib Härmaste. ?Sageli soovitakse kortermaja katusekorruse väljaehitamist, sest uute korterite müügist saadav tulu katab väga suure osa vajaminevatest investeeringutest.?
Vello Aaveri sõnul ei saa päris kõiki töid alati ette näha, võimalikud lisaväljaminekud lepitakse kokku enne töö alustamist. ?Võib juhtuda, et on vaja teha hüdroisolatsiooni või plekitöid. Ka vana krohvi eemaldamisel võib tulla üllatusi,? ütles Aaver.
Marko Kaha tõdeb, et ehitusfirmaga on vaja täpsed mängureeglid kokku leppida: ?Tuleb läbi rääkida, millised on tellija kohustused, ja seda ka juba lepingus sätestada. Mõnikord on tellijal võimalik materjali kuskilt soodsamalt osta kui ehitusfirma pakkumises, nii saab tasakaalustada eelarvet, kui tuleb lisatöid teha.?