Just linnapolitsei on alternatiiv Falckile

Eilne Äripäeva juhtkiri (vt - Falck Eesti on end hästi Tallinnasse ära ?parkinud?)süüdistab muu hulgas tänast Tallinna linnavõimu Falcki soosimises. Süüdistus on täiesti ebaõiglane. Tallinn sõlmis Falck Eestiga parkimiskorralduse lepingu kolm aastat tagasi, kui linnapea oli isamaaliitlane Jüri Mõis. Praegu vaieldava nn protsendilepingu kirjutas alla tänane Res Publica liige volikogus Toomas Tauts. Kesk- ja Reformierakonna koalitsiooni moodustamine tõi pealinna stabiilse võimu, mis kindlasti ei tähendanud aga kõigi varasemate linnavõimude lepingute automaatset tühistamist. Avalik võim on järjepidev ja ka praegune Tallinna linnavalitsus ei saa eitada oma eelkäijate tehtud lepinguid.

Parkimise erakätesse minek tähendas Tallinnas parkimiskorralduse kvaliteedi olulist paranemist, kuid linn sai sellest vähem tulu, kui loodeti. Lepingu ennetähtaegne päevapealt lõpetamine tähendanuks kaost linna parkimiskorralduses. Uue riigihanke väljakuulutamisel puudus sisuline mõte, sest Falckil polnud ega ole ka praegu erasektoris arvestatavat konkurenti parkimise korraldamiseks pealinnas. Sellises positsioonis polnud Falckiga läbi rääkides enam mingit tähtsust linnapea lipsuvärvil.

Linna parkimiskorralduse sisuliseks ümbervaatamiseks tekkis alus alles tänavu munitsipaalpolitsei eduka töölerakendumisega. Isegi mullused munitsipaalpolitsei loomise tulihingelised vastased Tallinna volikogus näevad täna koos praeguse koalitsiooniga linnapolitseis alternatiivi erafirmale. Munitsipaalpolitsei on reaalne struktuurialge, millele tuginedes saabki Tallinn rääkida Falckiga läbi lepingu linnale soodsamaks muutmise asjas. Kui see ei õnnestu, siis saab erafirmaga lepingu lõpetada. Eeldustel, et linnapolitsei osutab teenust vähemalt samal tasemel ning Falckist odavamalt.

Praegune linnavõim pole erafirmat poputanud, vaid järjekindlalt on välja arendatud alternatiiv eelkäijate tehtud vigade parandamiseks. Teenuse osutamise tingimused ja hinna määrab puhtalt nõudmise ja pakkumise vahekord ning parkimise vallas võib avalik sektor osutuda erateenusest linnale lihtsalt kasulikumaks. Niisamuti on lood nt praamivedude taasriigistamisega, mida kaalub majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Autor: Allan Alaküla