Erisoodustusmaksu kaotamine päästab ettevõtja laveerimisest

Kuna oma töötajatele pakutavatelt soodsatelt sportimisvõimalustelt nõutav erisoodustusmaks muudab ettevõtja kulutused rohkem kui poole kallimaks, on paljudes organisatsioonides sellest täielikult loobutud. Ülejäänute hulgas on aga levinud, et maksudest pääsemiseks kirjutatakse jõusaali või aeroobikatunni eest saadavale arvele peale ?ruumide rent? või midagi muud üldsõnalist.

Kalevi Spordihalli direktor Ilmar Raud tunnistas, et soov arvete sõnastusega mängida on üsna levinud. Kui mõte jääb sisuliselt õigeks, on arve väljastajal ükskõik, mida ta sinna kirjutab, tunnistas Raud.

Kalevi siseujula juht Hans Noormaa tunnistas, et ka neile on tehtud palju ettepanekuid arvete sõnastust sobilikumaks muuta. ?See oli levinud küll, kuid meie puhul enam mitte, sest meil enam muid vabu ruume peale ujula pole,? selgitas ta. ?Kunagi tehti aga selliseid ettepanekuid küll, sest firmajuhid tahavad ju ikka hoolitseda oma töötajate eest, et nad pikka aega nende juures edasi töötaks.? Noormaa sõnul oli töötajatele ujumisvõimaluse pakkumine kunagi väga levinud, kuid erisoodustusmaksu kehtestamisega kadus nende juurest üle poole ettevõtetest.

Üks vahend, mida suured ettevõtted ilma erisoodustusmaksuta oma töötajate vaba aja ja sportimise organiseerimiseks kastutavad, on ettevõttest eraldi moodustatud klubid. Nii näiteks spordib soodustingimustel eri spordisaalides üle tuhande MTÜ Elion Spordiklubi liikme. Kuigi põhikirjaliselt on klubi avatud, moodustavad enamiku liikmeskonnast kuue telekomiettevõtte töötajad ja nende pereliikmed. Sümboolse hinnaga suvepäevadel ja muudel üritustel osalemise tagab umbes sajakroonine aastamakse. MTÜd toetavad oma töötajate vaba aja korraldamise eest kõik kontserni ettevõtted. Kuna MTÜ jaoks pole tegu oma töötajatega, ei maksta ka erisoodustusmaksu.

Maksuameti otseste maksude talituse juhataja Dmitri Jegorov ütles, et maksu- ja tolliamet ei suhtu oma ettevõtte töötajatele loodud klubide kasutamise skeemi positiivselt. ?MTÜ või SA, mis tahab kuuluda valitsuse poolt kinnitatud tulumaksusoodustusega nimekirja, peab tegutsema avalikes huvides ja selle tegevus peab olema heategevuslik. Vastasel juhul ei ole kuulumine sellesse nimekirja õigustatud,? ütles ta. ?Maksuamet taotleb kaks korda aastas selliste MTÜde väljalülitamist nimekirjast, mille tegevusest ei nähtu heategevuslikku iseloomu. MTÜd, mis on loodud sportimisvõimaluste tagamiseks konkreetse ettevõtte töötajatele, mitte aga heategevusliku eesmärgiga edendada avalikes huvides sporti ja vastavat eluviisi, on kindlasti need, kelle nimekirjast väljalülitamiseks annab tulumaksuseadus piisavalt põhjust.?

Audiitor Tõnis Evert ütles, et kuigi võimaluste otsimine erisoodustusmaksust pääsemiseks on üsna levinud, ei aja tema firmasid auditeerides nende arvetes näpuga järge. ?See on kahe otsaga asi. Kui ma otse sellise arve peale satun, siis ma loomulikult küsin, et kes selle väljastas ja mille eest. Samas on need summad kogu maksubaasi ja kasumi ulatuses tühised,? märkis ta. Everti sõnul ei pruugi ka riigil erisoodustuse kaotamisel saamata jääv raha märkimisväärselt suur olla. ?Nii et selle võiks täielikult kaotada, sest mingit majanduslikku võitu sellest erisoodustusest ei ole, pigem on tegu piirava teguriga, mis mõjub ettevõtjatele psühholoogiliselt halvasti,? ütles ta.

Seda, et riigi kaotus sportimisvõimaluste erisoodustusmaksust loobumisel pole eriti suur, näitab ka kehakultuuriga tegelevate inimeste vähesus seda võimaldatavates organisatsioonides. Isegi maksusoodustust planeerivas sotsiaalministeeriumis kasutab Zelluloosi spordikeskuses ja Kalevi ujulas poole hinnaga treenimise võimalust 180 töötajast keskmiselt vaid paarkümmend.

Planet Spordi arendusjuht Allan Rummel nõustus, et vaevalt tervishoiusüsteemi kureeriva sotsiaalministeeriumi töötajad on Eesti keskmisest oluliselt spordivaenulikumad. Tõenäoliselt ongi 5?10protsendiline tervisespordis aktiivsete töötajate osakaal meie riigi keskmine. Soomes, kus maksusoodustused ja laiem riiklik tugi tervisespordile on juba aastatepikkune, kasutab spordiklubisid 50?60 protsenti töötajaskonnast, viitas Rummel mõni päev tagasi põhjanaabrite juures seminaril kuuldule. ?See on hämmastav vahe,? ütles ta.

Rummeli sõnul suureneks maksusoodustuse tekkides kindlasti sportimisvõimalust kasutavate inimeste hulk. Kas või seetõttu, et firmad hakkavad ise töötajaid rohkem sportimisele motiveerima, mida nad maksuhirmus praegu ei tee.