Isepäised setterid

Linnukoerteks aretatud setterid on ilusad ja targad koerad, jahimeeste vanad sõbrad. Kuigi tänapäeval langeb mõnele üksikule setterile osaks see õnn, et ta saab jahil käia, näeb iga setteriomanik, kuidas ka jahikoolituseta koer võib jalatuskäigul tardunud poosi sisse võtta või linde lendu ajada. Setterid on vastupidavad koerad, nad tahavad päevas paar-kolm tundi liikuda, neile meeldib joosta ja ujuda. Tahes-tahtmata muudavad setterid oma pererahva elustiili sportlikumaks, sest igapäevased retked loodusesse on kasulikud mõlemale.

Eestis on setterite klubi presidendi Andres Liivi hinnangul ligi 500 setterit ? enamik on iiri setterid, gordoneid on üle kahekümne ja inglise settereid üle kümne. Kahjuks ei ole meil ühtegi iiri puna-valget tõugu setterit.

Iiri puna-valged setterid põlvnevad spanjelitest, nende tõutüüp, rikkaliku karvkattega valgel põhjal punakasruugete laikude ja täppidega, aretati välja 18. sajandiks. Nad on nagu kõik setterid rõõmsameelsed ja heasüdamlikud, hellust ja tähelepanu armastavad koerad, maailmas on nad soositud nii lemmikloomadena kui ka linnukoertena.

Iiri setter on aretatud iiri puna-valgest setterist. Kui viimase pesakonda sattus teinekord üleni punaseid koeri, siis köitsid need kasvatajate tähelepanu. Tänapäeval on iiri setteritest saanud üha enam näitustel edu saavutav koeratõug, mis erineb oluliselt 19. sajandi lõpul elanud suguvendadest. Nüüdsed setterid on tugevama kondiga ja rikkalikuma karvkattega, raskema pea ja efektsema liikumisega koerad. Üldiselt arvatakse, et jahikoerteks valitakse kergema kondiga, kiiremini liikuvad ning väiksema karvkattega koerad. Sellele vaidleb vastu jurist Ilo Ilves, kelle koer Erly-Glory?s Apollo Concorde on teinud jahikatsed. ?Superjahikoer!? kiidab Ilves oma hoolealust, pere lemmiklooma.

Soul Provider Salomon (ehk koduselt Sami) on Triin Jussil juba kolmas iiri setter. ?Iiri setterid võluvad mind oma meeleoludega, nad on väga emotsionaalsed, nende pilkupüüdvad ilmed teevad kõiki ära,? räägib Triin Juss ning nendib sedagi, et iiri setterid võivad vahel üsna põikpäised olla, seega tuleb neid treenides kannatlik ja järjekindel olla. Lastele on setterid mõnusad kaaslased, neile meeldib ka mängida.

Gordoni setterid on musta põhivärvi ja roostepruuni piirdega. Tõustandardis on kirjas, et värvilaigud peavad kulmukohtadel, koonul ja rinnal olema puhtad, mitte segatud. Helis Manninen võttis gordoni setteri näitusekoeraks. ?Gordonid on setteritest kõige julgemad ja agressiivsemad. Kui iiri setter on väga leebe, siis gordoni setter võitleb oma õiguste eest üsna südilt ja sõjakalt, tema kergelt alla ei anna, ta pole ka väga leplik koer. Võrreldes iiri ja inglise setteriga tahab ta palju rohkem lähedust ja seltsi,? jutustab Manninen.

Gordonid õpivad väga kergesti, kuid iseloomult on rasked, üsna isekad koerad, kes üritavad domineerida. Nad ei taha heal meelel sõna kuulata, tõdeb kasvataja. Aga oma perele on nad truud, armastavad lapsi ja kui nad on lastega õues, siis alluvad neile. Gordonid on võõraste suhtes umbusaldavad. Nad pole kurjad koerad, kuid nad ei võta võõraid ka jutule.

Inglise setter on üks vanemaid jahikoeratõuge, mille ajalugu ulatub 14. sajandisse. Jahimehed kasutasid neid nõmmedel laial maa-alal lindude otsimisel. Kui lind leitud, jäi setter tardudes paigale, osutades linnu suunas ülestõstetud esikäpaga. Kõige tavalisem inglise setteri karvkate on valgel põhjal mustalaiguline, oran?ikaspunaste või pruunide täppide ja laikudega. Trikoloor võib olla pruunide laikudega ainult peas, kaelal, rinnal, esi- ja tagajalgadel.

Loksal elaval Kätlin Kaldoja perel on kolm inglise setterit. Esimest koera, kelle nimi passis on Milli Miller Magister, läksid nad ajalehekuulutuse peale vaatama. ?See oli armastus esimesest silmapilgust, tõime ta kohe koju,? räägib Kaldoja. Teise koera, mustalaigulise Nattaset Blue Batmani valisid nad juba teadlikult Soomest, arvestades koera sugupuud. Kolmas, veel kutsikaeas Iron Man of Slowfox, tuli neile Ungarist. Kõik kolm koera on isased, aga saavad omavahel hästi läbi. Soomest toodud sell tahab mõnikord domineerida, ent sellest hoolimata magavad koerad üksteise kaisus ja müravad, nii et maa on must.

Inglise setterid on iseseisvad. Kui neid mõnikord looduses lindu või metslooma nähes valdab ürgne instinkt, siis võivad nad nagu jahikoerad hasarti minna ja inimese käsklusi lihtsalt enam mitte täita. Seetõttu käivad Kaldojad oma inglise setteritega mere ääres jalutamas ja kodus jooksutavad nad neid suures tarastatud õues. ?Nad on hästi sõbralikud ja heatahtlikud nagu iiri setteridki, tahavad hirmsasti hellitusi ja kallistusi,? ütleb Kätlin Kaldoja. Kõik setteriomanikud on seda kogenud, nagu sedagi, et poriste ilmadega peab koerte karvkatet teinekord lausa kolm korda päevas pesema.

Isepäiste setterite õpetus peab käima kavaluse ja headusega, koeri maiusega meelitades, justnagu koera lõbustades, siis nad alluvad dressuurile. Kõik setteritõugu koerad sobivad hästi perekoerteks, aga oma sõbraliku loomu tõttu ei kõlba nad valvekoerteks.

Autor: Tiina Kolk