Kaasik nõuab sõlmitud lepingutele piiramatu maksusoodustuse kehtimist

Pretsedendiks kujuneda võiv kohtuotsus puudutab 2000?3000 inimest, kelle makstav aastane tulumaks on suurem kui 2002. aastal jõustunud 100 000kroonine piirang eluasemelaenu intresside ja koolituskulude maksustatavast tulust mahaarvamisele ning kes enne piirangu kehtima hakkamist otsustasid investeerida eluasemesse ning enda või laste koolitamisse välismaal.

?Tuleb järgmine poliitikute seltskond, kes ütleb, et vähendame tulumaksusoodustuse 50 000 kroonini ja siis tuleb seltskond, kes kaotab selle võib-olla üldse ära,? ütles Kaasik.

?Tõenäoliselt tuleb lõpetada eluasemelaenuleping väga kiiresti, sest see muutub koormavaks,? lisas Kaasik. ?Ja mina pole kindlasti ainus, kes laenu võttis.? Kaasiku sõnul pole teised laenuvõtjad lihtsalt söandanud maksuametiga kohtus vaielda.

Kaasik selgitas eile Tallinna halduskohtule, et tulumaksusoodustuse piirangu tõttu kasvas tema rahaline koormus 400 000 krooni võrra aastas. Ta põhjendas: ?Ma pole kuulnud, et eluasemelaenu lepingut sõlmitaks üheks aastaks või et keegi läheks üheks aastaks kooli.? Laenuotsuse tegemisel ja laenatava summa suuruse määramisel mängis Kaasiku sõnul tulumaksusoodustus olulist rolli.

Eluasemelaenu võttis Kaasik 15 aastaks. Oma poegi hakkas ta koolitama samuti piiramatu tulumaksusoodustuse ajal, saates esimese neist ?veitsi 1999. ja teise 2001. aastal. Lepingud kooliga sõlmis Kaasik mõlemal juhul kolmeks aastaks.

Muudatuse tõttu seaduses oli Kaasik mullu sunnitud eluasemelaenu tagasimaksegraafiku ümber vaatama ning laenu tähtaega pikendama 20 aastani. Kokku kaotab Kaasik aastate jooksul ligikaudu 5 miljonit krooni, millele laenu võtmise ning poegade välismaale saatmise ajal laienes tulumaksusoodustus.

?Kui ma oleks teadnud, et aasta möödudes ei saa neid kulusid tuludest maha arvata, siis ma ei oleks sõlminud sellist lepingut ja oleksin kindlasti võtnud teistsuguse seisukoha oma laste koolitamise küsimuses,? ütles Kaasik.

Maksu- ja tolliameti juriidilise osakonna juhataja Maret Ambur ütles, et Viktor Kaasiku kaebus tuleb jätta rahuldamata.

?Õiguspärane ootus kehtib vaid ühe maksustamisperioodi kohta, milleks on üks aasta,? kommenteeris Ambur tulumaksuseaduse soodustuste kehtimist, millega riik ahvatles Eesti maksumaksjaid eluasemelaenu võtma ning kooli minema.

Ambur ütles, et kui kohus rahuldab Kaasiku kaebuse, tekib olukord, kus maksuseadusi ei saa tulevikus maksumaksja õigusi piiravalt muuta. ?Pole põhjust põhiseadusliku järelevalvemenetluse alustamiseks,? lisas Ambur.

Põhja maksukeskuse vanemjurist Ingrid Hoyer ütles: ?Meie riik on vaene ja sellest ei saa me üle ega ümber. Sellest johtuvalt ei sobi rääkida õiguspärasest ootusest. Rajada oma elu ainult soodustustele ei ole õiguspärane.?

Tallinna halduskohus langetab otsuse 19. märtsiks.