Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lambakasvatus pakub vaheldust
Tuntud sadama-, kinnisvara- ja meelelahutusärimees Rein Kilk ütles, et võttis kolme aasta eest kümme lammast ja mitte selleks, et rikkaks saada. ?See on rohkem selline ümberlülitamise värk, huvitav tegevus ja lambad hoiavad maastiku korras,? lausub ta.
Tänaseks on tal Palamusel juba aukartustäratav kari ehk tuhande lamba ringis. Nii palju päid on tavaliselt karjas ka Inglismaal, kus Kilk praegu ?oti piiri ääres on lambakasvatusega tutvumas. Põhjamaades seevastu on ühes talus lambaid keskmiselt sadakond, Eestis enamasti veelgi vähem. Uus-Meremaal pole haruldased ka miljonipealised karjad.
Kilk uurib enda sõnul brittide juures, milline on optimaalne karja suurus ja millised parimad tõud. Tõukasvatusega on tal edaspidi plaanis Eestimaal tõsisemalt tegelema hakata. Kui hästi läheb, toob ta sealt ka oma karjale täiendust. Maad on tal Palamusel karja suurendamiseks esialgu piisavalt. Praeguse tuhandepealise karja tarvis on tal palgatud kaks inimest, kes tööga hästi hakkama saavad.
Kilk ütleb, et villa saamiseks ei kasvata Eestis enam lambaid keegi, põhiliselt on tegu lihalammastega. Lambalihast on turg tema hinnangul tühi. Praegu süüakse Eestis keskmiselt 200 grammi lambaliha inimese kohta aastas, mida on väga vähe. Normaalne oleks 20?30 korda suurem kogus, teab Kilk öelda.
Kaberneemes tegeleb lambakasvatusega veel üks tuntud mees, endine TOPi direktor Raimo Kägu koos veel kuulsama elukaaslase, Eesti välisministri Kristiina Ojulandiga. ?See on meile rohkem elustiili küsimus, kui maal elad, peavad ka loomad olema,? ütleb Ojuland. Vähestel vabadel päevadel astub ta ikka lambalauta sisse, et lemmikutele mõni peotäis heina ette visata või nendega lihtsalt juttu ajada. ?Loomadega suhtlemine annab mulle energiat ja maandab pingeid,? lausub ta. Praegu on paaril 60 lamba ringis, kuid suveks peaks põhikari suurenema sajani, nagu eelmiselgi aastal.
Kägu näeb ettevõtjana lambakasvatuses ka teenimisvõimalust. Tema toodetud lambaliha ongi juba kodu Kaberneemes mitmes toitlustuskohas müügis. Kägu sõnul tuleb eestlasi uuesti lambaliha sööma õpetada. Tema sõnul oskab Kristiina sellest igal juhul väga häid roogasid teha.
Eesti Lambakasvatajate Seltsi peaspetsialist Hillar Kalda ütleb, et Eestis on viimasel ajal aru saadud, et lambakasvatust on mõtet arendada. Kilgil on tema sõnul praegu Eesti suurim kari, sajapealisi lambakarju on 15.