Keskkonnainspektsioon kahtlustab Ragn-Sellsi aktsiisipettuses

Juhul kui kahtlused leiavad kinnitust, tuleb Coca-Colal kui aktsiisivabastuse saajal tagantjärele tasuda aktsiis ligi 150 miljoni krooni ulatuses. Keskkonnainspektsiooni juhtivinspektor Toomas Liidja asus Ragn-Sellsi 1999. aasta aruandeid kontrollima pärast keskkonnainspektsioonile saadetud kaebust.

1999. a võttis Ragn-Sells enda aruande põhjal taaskasutusele 453 tonni PET-pudeleid, pakkudes sel teel pakendiaktsiisi vabastust ASile Coca-Cola HBC Eesti, mis toona tegutses Coca-Cola Jookide nime all.

453 tonnist 153 tonni suunati aruande järgi Leetu sealsesse plastitehasesse. See 153 tonni äratas keskkonnainspektori tähelepanu, sest Ragn-Sellsi dokumentide põhjal veeti see kogus üle piiri 20 autokoormaga, mis teeb 7?8 tonni koorma kohta. Samas kui PETi erikaalu arvestades ei tohiks nii palju pudeleid, ka kokkusurutult, koormasse mahtuda.

Coca-Cola HBC Eesti avalike suhete juht Raimond Made ei olnud nõus Ragn-Sellsiga sõlmitud lepingut näitama. Tema sõnadest võib aru saada, et juhul kui riigil tekib rahalisi pretensioone, peab need hüvitama Ragn-Sells.

?Selles kõne all olevas 1999. aasta lepingus Ragn-Sellsiga on konfidentsiaalsusviide ja ma ei saa seda tutvustada kolmandatele pooltele,? lausus Made. ?Võin ainult kinnitada, et tänase praktika kohaselt pakendi taaskasutamisega tegelevad ettevõtjad üldiselt maandavad riske, mis on seotud taaskasutamismäära mittesaavutamisega ning Coca-Cola tegevus oli ja on seadustega kooskõlas.?

Möödunud aasta 1. detsembrist ei kasuta Coca-Cola HBC Eesti enam Ragn-Sellsi teenuseid.

Ragn-Sellsi tootejuht Kaja Kilk kinnitas, et mingit eksimist ei saanud olla. Plastpudelid pressiti pallideks ning laaditi autosse, kusjuures koorem käis elektroonilise kaalu pealt läbi. Pallide suurus Kilgi sõnul varieerus olenevalt sellest, kui palju pudeleid korraga pressi alla suunati. See press on siiani alles, ehkki pudelite asemel pressitakse sellega nüüd paberit ja muid jäätmeid.

Toomas Liidja arvutuste kohaselt pidi veidi enam kui poole kuupmeetri suurusse palli Ragn-Sellsi paberite järgi mahtuma ligi 350 kilogrammi kokkupressitud pudeleid. ?Kui muud üle ei jää, tuleb läbi viia eksperiment, et kindlaks teha, kui tihedalt Ragn-Sellsi press ikkagi suudab PET-pudeleid kokku suruda,? lausus Liidja.

Eestis ainsana plastpudeleid graanuliteks hakkivast OÜst Plastitehas öeldi, et PET-graanuleid mahub ühte kuupmeetrisse maksimaalselt 500 kilogrammi. Loogiliselt võttes peaks graanulitega täidetud kottides või kastides olema õhuvahesid oluliselt vähem kui kokkupressitud pudelite puhul. Seega pidid Ragn-Sellsi pudelipallid tegelikult olema kuni 100 kilo kergemad. Ehk teisisõnu pidi Leetu jõudnud pudelite kogukaal olema ligi kolmandiku võrra väiksem.

Kaja Kilk ütles, et temani pole veel Liidja kahtlustused jõudnud. Kõik küsitud dokumendid on Ragn-Sells saatnud keskkonnainspektsiooni.

?Meie asi on kontrollida, kas esitatud paberid ja tegelikkus ühte langevad,? selgitas Liidja. ?Kui ma eelmise aasta lõpus pakendiaktsiisi aruannete esitamist kontrollisin, siis selgus, et kõigil kontrollitud kaheksal ettevõttel olid need aruanded esitamata ning keskkonnaministeeriumil oleks õigus nende pakendiaktsiisi vabastus tühistada. Tõsi, Coca-Cola nende kaheksa hulka ei kuulunud.?

Keskkonnaministeeriumi nõunik Helle Haljak tunnistas, et nende käed jäävad aktsiisi õigsuse kontrollimiseks lühikeseks, sellega peaks tegelema maksu- ja tolliamet. Kui ilmneb, et pakendiaktsiisi vabastuse aruannetes on ebaõiged andmed, tuleb kogu aktsiis koos viivistega tagantjärele sisse nõuda, rääkis Haljak.

Tallinna Jäätmete Sorteerimise Tehase OÜ juhatuse esimees Heinar Leismann ütles, et neil sorteeriti eelmisel aastal prügist välja 700?800 tonni PET-pudeleid. Varem pidi sama suur kogus platspudeleid lihtsalt prügimäele rändama. ?Ma võin oletada, et plastpudelite vallas on tegeldud pettusega, kuid kellegi peale näpuga näidata ma ei saa,? nentis ta.