Avatud investeerimisfondil Fidelity Focus Financial Services on 24 500 Hansapanga aktsiat. Fondi juht Rajesh Singh põhjendas investeeringut Hansapanka sellega, et otsis Ida-Euroopast aktsiat, mis pakuks regiooni teistest pankadest suuremat tootlust. Kas nad on investeeringutega rahul ning kas on kavas rohkem Eesti aktsiatesse investeerida, Singh kommenteerida ei soovinud, sest kardab konkreetsete investeerimisstrateegiate avalikustamisega anda edumaa teistele fondidele.
Linnu sõnul otsib Hansapank ise üle kogu maailma investoreid, kes regiooni raha paigutaks. Ta möönis, et mõned üksikud on nendega ka ise ühendust võtnud, näiteks üks Austraalia investor.
?Juba 1998. aastal teati Euroopas ja USAs, mis on Hansapank ja kus ta asub,? ütles Lind. Ta lisas, et investoreid on Eestisse tulnud igast ilmakaarest. ?Maksude optimeerimise eesmärgil on väga paljud fondid registreeritud näiteks Taiwanil, Gibraltaril või Luksemburgis, ehkki nende peakontor on Londonis või New Yorgis,? lausus ta.
Kui keegi hakkab Ida-Euroopat jälgima, jõutakse lõpuks Linnu sõnul ka Balti riikidesse. ?Kui need kolm riiki kokku panna, ega me siis enam nii väga väikesed ka ei ole,? möönis ta.
Hansapanga eksperdi sõnul võib Eestisse investeerinud institutsionaalsed investorid kaheks liigitada. Esimesed investeerivad kõikidesse Balti riikide aktsiatesse, ka väiksematesse firmadesse, ning need investorid tulevad peamiselt Skandinaaviast.
Teised on suured fondid, peamiselt Londonist, New Yorgist või mujalt USAst, kes vaatavad Balti riikidest ainult kahte-kolme aktsiat, sest ülejäänud on nende jaoks liiga väikesed.
Lauri Linnu kogemuste põhjal oli institutsionaalsete investorite tegutsemine Eestis eelmisel aastal eriti aktiivne.
Ka edaspidi ootab Lind Euroopa Liidu laienemise tõttu välismaiste institutsionaalsete investorite osakaalu kasvamist. Tema sõnul on loodud väga palju fonde, mis investeerivad esimese laine liitujatesse. ?Nüüd on uus teema see, et luuakse fonde, mis panevad raha teise lainega liituvatesse riikidesse,? märkis Lind.