• OMX Baltic−0,81%299,94
  • OMX Riga−0,77%880,03
  • OMX Tallinn−0,35%2 056,17
  • OMX Vilnius0,12%1 193,99
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 100−0,58%8 791,8
  • Nikkei 225−1,02%38 488,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,09
  • OMX Baltic−0,81%299,94
  • OMX Riga−0,77%880,03
  • OMX Tallinn−0,35%2 056,17
  • OMX Vilnius0,12%1 193,99
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 100−0,58%8 791,8
  • Nikkei 225−1,02%38 488,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,09
  • 11.03.04, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Väliskaubanduse puudujääk suurenes

Eesti väliskaubanduse aastakäive põhikaubandussüsteemi järgi oli 2003. aastal 152,2 miljardit krooni, sellest eksport 62,5 miljardit krooni ja import 89,7 miljardit krooni. Kaubavahetuse bilansi puudujääk oli 27,2 miljardit krooni, 2002. aastal 22,5 miljardit krooni.
2002. aastaga võrreldes suurenes väliskaubanduse aastakäive 12%, eksport suurenes 10% ja import 13%.
2003. aastal eksporditi kaupa 153 riiki ja imporditi 176 riigist pärit kaupa. 64 riigiga oli kaubandusbilanss positiivne.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Euroopa Liidu riikide osatähtsus ekspordis oli 68%, SRÜ riikide osatähtsus 6%. Euroopa Liidu riikide osatähtsus impordis oli 54% ja SRÜ riikide osatähtsus 15%.
Ekspordis olid 2003. aastal kümme suuremat partnerriiki samad mis 2002. aastal. Tunduvalt suurenes eksport Soome (2,1 miljardi krooni võrra), Rootsi (0,8 miljardi krooni võrra), Saksamaale (0,5 miljardi krooni võrra) ja Venemaale (0,5 miljardi krooni võrra). Vähenes väljavedu Suurbritanniasse.
Tunduvalt suurenes kauba sissevedu Ukrainast (2,8 miljardi krooni võrra), Venemaalt (1,8 miljardi krooni võrra), Saksamaalt (1,2 miljardi krooni võrra) ja Soomest (0,7 miljardi krooni võrra). Oluliselt vähenes vaid import Itaaliast (0,9 miljardi krooni võrra).
2002. aastaga võrreldes suurenes peamiselt masinate ja seadmete, metalli ja metalltoodete ning puidu ja puittoodete väljavedu. Impordis suurenes peamiselt transpordivahendite, masinate ja seadmete, metalli ja metalltoodete ning keemiatööstuse tooraine ja toodete import.
Autor: ÄP

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 28 p 8 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele