Ministeerium loobub Natura 2000 maade esitamisest

Praeguseks on looduskaitseprojekti Natura 2000 koordineerivas keskkonnaministeeriumis seisukoht selline, et ilma maaomanikelt arvamust saamata nende kinnistut Euroopa Liidule ei esitata. Seda kinnitas ministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist Kadri Möller, lisades, et konkreetne otsus selle kohta tehakse selle nädala lõpuks.

Homme arutab Natura 2000 raames üles kerkinud probleeme ka Riigikogu keskkonnakomisjon, kes on oma küsimustele vastama kutsunud keskkonnaministeeriumi esindaja.

?Looduskaitseseadusega seoses saime küsimusi esitada esialgu vaid lihtametnikele, homseks palusime mõni veidi jõulisem esindaja saata,? ütles komisjoni esimees Jürgen Ligi. Hetkel pole ta aga vastust saanud, kes sealt on tulemas ja kas minister Villu Reiljan ise ka komisjoni tööst homme osa võtab.

Äripäev kirjutas eelmisel nädalal, et aastaid ette valmistatud, raha ja ametnike tööaega neelanud looduskaitseprojekt Natura 2000 on läbi kukkumas. Põhjuseks ELi nõudmiste kiirtäitmine, kus ametnikes endiski segadusi tekitavad valikukriteeriumid ja avalikkuse puudulik teavitamine kahjustab tuhandete Eesti maaomanike huve. On vähe lootust, et eelvalikuala saaks omanik hiljem ELi poolt heaks kiidetud valikualast välja.

?Kindlasti ei esita me neid maatükke, mille osas on küsimused veel üleval,? lausus Möller. ?Samuti ei saada me neid maatükke, kelle omanikud ei ole meile Natura 2000 osas vastanud või kellega pole meil üldse kontakti olnud.?

See tähendaks, et 1. maiks Euroopa Komisjonile esitamiseks koostatud valimist, mis moodustab kokku umbes 15 protsenti Eesti territooriumist, jääb välja enamik eraomanikele kuuluvatest kinnistutest. Sisse jäävad esialgu vaid varem looduskaitse all olnud alad.

Mölleri sõnul on Naturaga kokku puutuvaid eraomanikke umbes 10 000, keskkonnateenistustele on endast märku andnud praeguseks vaid ligi 700. Ka nende hulgas pole kõik andnud oma seisukohta, paljud küsisid lihtsalt täiendavat informatsiooni, selgitas Möller. ?Aga vastanute hulgas oli ka neid, kes avaldasid soovi oma maade liitmiseks Natura 2000 võrgustikku. Neid oli umbes 5?6 protsenti,? tõi Möller ka vastupidise näite.

Eraomanike maad sattusid Natura 2000 eelvalikualadesse Eesti looduskaitse ekspertide tehtud inventuuri järel, mille ülesandeks oli kaardistada, milliseid väärtuslikke elupaiku ja liike meil üldse esineb.

Keskkonnaministri nõuniku Annika Velthuti sõnul algavad pärast 1. maid Euroopa Komisjoni ja Eesti vahel läbirääkimised, mille käigus valitakse lõplikud Natura alad välja hiljemalt aastaks 2007. ?Natura 2000 alade lõplikku valikut ei tee Eesti Vabariik, vaid Euroopa Komisjon pärast põhjalikku ja kõiki liikmesriike kaasavat otsustusprotsessi,? rääkis ta.