Peamiselt kaubandusprojektid tõid mullu välisinvestoritelt Eestisse rekordilised 11,8 miljardit kroonini, mis on üle kahe korra rohkem kui 2002. aastal.
Eesti Panga andmeil oli populaarseimaks investeerimisvaldkonnaks hulgi- ja jaekaubandus, kuhu paigutati ligi 40 protsenti otseinvesteeringuist. Järgnesid töötlev tööstus 17, kinnisvara-, üürimis- ja äriteenindus 15 ning finantsvahendus 14 protsendiga. Ligi 80 protsenti möödunud aastal Eestisse tehtud välismaistest otseinvesteeringutest oli pärit kahest riigist ? Soomest 47 ja Rootsist 31 protsenti, kirjutab Postimees.
Välismaised otseinvesteeringud aitavad Eestil leevendada kaubavahetuse puudujäägist tulenevaid ohte majandusele, hoides tasakaalus maksebilanssi.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse vanemkonsultandi välisinvesteeringute alal Andrus Viirgi sõnul oli väga hea tulemus põhjustatud mitmete investeerimisprojektide käivitumisest ning Sylvesteri enamusosaluse müügist. «Puidufirma müügist laekus ligikaudu kaks miljardit krooni,» ütles Viirg. Ta lisas, et 2002. aastal kärpis investeeringuid suurimate kaubanduspartnerite majanduste nõrkus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eestisse tehtud otseinvesteeringuist moodustas üle poole jaotamata kasumi suurenemine. Oluliselt kasvas ka investeerimine aktsia- ja osakapitali. «Välisinvestorid jätavad kasumi Eestisse, üritades veel enne Euroopa Liidu laienemist võtta siinsest turust maksimumi,» ütles Viirg. «Mõne aja möödudes hakatakse siitki dividende teistesse riikidesse investeerima.»
Viirg prognoosis, et ka tänavu peaksid investeeringud tõusma üle 10 miljardi krooni. «Suurematest võiks nimetada Kunda tselluloositehast ja Norra kapitaliga rajatavat Ülemiste keskust,» ütles Viirg.
Rahandusministeeriumi hinnangul on murettekitav, et Eestisse tehtavad investeeringud, mis on muu hulgas kaasa toonud importkaupade kasvanud sisseveo, ei genereeri suures ulatuses tulevast eksporti, vaid on hoopis suunatud siseturu teenindamiseks.