Euroopal läheb reformimisega kiireks

Muidu on oht, et tööstus kolib uutesse liikmesriikidesse ning Aasiasse, teadus- ja arendustegevus USAsse, ning ELi Lissaboni strateegia liidu konkurentsivõime suurendamiseks kaotab viimasegi usaldusväärsuse, seisab raportis.

Ettevõtjate maksukoorma ?radikaalset kergendamist? lubas ELis propageerida ka Eesti volinikukandidaat Euroopa Komisjonis Siim Kallas. Ta ütles agentuurile Bloomberg, et plaanib ELi majanduskasvu kiirendamiseks kosta abinõude eest, mis on Eestist teinud Euroopa ühe kiireima majanduskasvuga riigi.

Viimasest 11 aastat 10 on ELi majanduskasv USA-le alla jäänud ning tänagi pole liit lähemal kui 70% tasemel USA sisemajanduse kogutoodangust (SKT) elaniku kohta.

ELil on viimane aeg Lissaboni retsept ellu viia, ütlevad ettevõtjad, ent liikmesriigid on strateegia raames vastu võetud direktiividest rakendanud vaid 58%.

Erinevalt ELi praegustest liikmesriikidest võtavad uued riigid Lissaboni strateegiat tõsiselt, tõdeb raport. Eesmärgid on aga veel kaugel. Kui aastaks 2010 peaksid ELi teadus- ja arendustegevuse investeeringud kasvama 3%ni SKTst, siis uutes riikides on need alla 1%. Väga vähe on patenditaotlusi. Kõrgtehnoloogiasektoris hõivatud töötajate osakaalult suudab Iirimaa (20%) kannul püsida vaid Ungari, mis edestab ka Rootsit ja Soomet. Eesti on skaala teises otsas, kus näitaja on 2% või vähem.

Eesti on aga heas positsioonis tööturu paindlikkuse skaalal, mille teises otsas on Saksamaa ja Prantsusmaa kõrval Poola ja Sloveenia.

Uute riikide peamine konkurentsieelis on madalam hinnatase, mis moodustab 54% ELi keskmisest, ning odav tööjõud, mis on vaid 20% ELi keskmisest. Suurim probleem on aga kõrge tööpuudus ja oht, et palgad kasvavad töö tootlikkusest kiiremini.