Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigireserv on kõik kokku suur bluff

    Riigireservi seadus ütleb: ?Riigireserv on Eesti Vabariigi julgeolekut ja sõltumatust tagav materiaalsete ressursside ning tehniliste vahendite kogum, mis võetakse kasutusele hädaolukorras ja sõjaseisukorra ajal.?
    Äripäeva arvates on riigireserv suur bluff. Valitsuse vastutustundetu suhtumine ning pideva ja pädeva kontrolli puudumine on viinud olukorrani, kus riigi julgeolekuvarud eksisteerivad suuresti vaid paberil. Valitsus ei suuda täita talle seadusega pandud kohustust ? tagada riigi julgeolek hädaolukorras.
    Eesti viljareservi hoidmise mitmeaastase praktika põhjal saab kirja panna seadusetekstist sootuks erineva riigireservi definitsiooni: sulitsemise järjepidev tagamine riigi poolt saladuskatte varjus.
    Toimetuse arvamuse saab ümber lükata riigireservi seadusepügalaga, mis kuulutab strateegiliste varude koostise ja kogused riigisaladuseks. Valitsus võib sellele tuginedes väita, et me eksime, ega pea isegi oma väidet kaitsma ega nimetama ühtki konkreetset arvu ? tegemist on riigisaladusega. Tegu paistab aga olevat nii suure saladusega, et valitsus ei tea isegi enam täpselt, kui palju midagi kuskil hoiul on. Saladusest hakatakse rääkima siis, kui on tekkinud probleemid varudega. Ka põllumajandusminister Tiit Tammsaar apelleeris riigisaladusele, kui tuli välja suur vargus riigi viljareservist. Riigi Viljasalv laskis pihta panna umbes kolmandiku julgeolekuvarust. Kas ülejäänud osa on tallel, seda alles asutakse kontrollima.
    Olukorra lahendamiseks ei piisa põllumajandusministri pea pakule panemisest. Samuti ei aita siin tagasiastumissoovist teatanud rahvaliitlasest ministri meetmetest ? küsimus ei ole ainult riigi viljavaru varguses.
    Siseministeeriumi asekantsleri Kalev Timbergi sõnul on riigi päästevahendid paljuski pärit nõukogude ajast ning nende kasutusaeg hakkab lõppema, samuti ei jätku kaitsevahendeid kaugeltki kõigile elanikele (PM, 24.03.). Kütust on väidetavalt varuks kümne päeva jagu. Euroopa Liidu nõuete kohaselt suurendatakse kütusevaru 90 päevale aastaks 2010.
    Ravimivaru aga paistab olevat kõige paremini hoitud riigisaladus ? sotsiaalministeerium teemat ei kommenteeri. Äripäeva arhiivi viimased konkreetsed andmed ravimivaru kohta pärinevad nelja aasta tagant. 2000. aasta 21. märtsi leht kirjutab sellest, kuidas AS Trade & Invest sai 7000 krooni maksva meditsiini julgeolekuvaru hoidmise eest riigilt 1,5 miljonit krooni aastas. Täna ei ole asi ehk nii absurdne, ikkagi kripeldab kahtlus, sest muude julgeolekuvarudega pole lood korras.
    Toimetuse meelest tuleb valitsusel üle vaadata riigi julgeolekuvarud ja otsustada, mida ja kui suurtes kogustes peaks riik üldse varus hoidma.
    Kui valitsus ei suuda tagada selliste varude olemasolu, millest ka hädaolukorras abi oleks, on mõttetu igal aastal miljoneid tuulde loopida ? sulidele ja varastele veel peale maksta olematute varude eest.
    Järjekordseid miljoneid ? Tammsaar ju küsib 20 miljonit viljavaru taastamiseks, pluss kindlustuskulud ? välja käia ei tasu, pigem loobuda viljareservist. Riigi vilja on pidevalt ?kadunud? ? enne Rakveret ka Jõgeva ja Viljandi salvest. Ikalduse korral saab vilja osta väljastpoolt Eestit. See tuleb odavam ka siis, kui vili tuleb Euroopast. Euroopa Liidus paistab seda olevat ülearugi ? ülejääk on mõne aastaga kasvanud 30 miljonilt tonnilt 70 miljoni tonni piirimaile.
    Autor: ÄP
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.