Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Natura 2000ga asjad korras
Natura 2000 looduskaitsevõrgustiku loomise juures peeti piisavaks kuni ühe kuu pikkust ametlikku avalikustamise perioodi, sest üldine Natura 2000 avalikustamine on toimunud juba 2001. aastast. Ka praegu saab maa-ameti koduleheküljel Natura 2000 alade piiridega tutvuda ning infot annavad ka maakondade keskkonnateenistused.
Natura 2000 alade valimine on peamiselt teadlaste arvamuste põhjal alade piiritlemine. See tähendab, et Euroopa ootab Eestilt selliste alade loetelu, mille sobivus loodusväärtuste kaitseks on teaduslike meetoditega tuvastatud.
Tegu on mõneti ?kurikuulsa? teadusliku kriteeriumi rakendamisega, millega teised liikmesriigid senini maadlevad. Euroopa Kohus on liikmesriikidele näppu viibutatud, kui need ei ole teaduslike argumentidega suutnud põhjendada, miks üks või teine ala ei ole Natura 2000 alaks välja pakutud.
Peale Natura 2000 alade väljavalimise peab riik suutma tagada, et väljapakutud alad säilitavad oma teaduslikult tuvastatud väärtuse. Seda tehaksegi Eestis veel kaitse alla võtmata aladel ajutiste kaitsealade loomisega. Ajutistel kaitsealadel hakkab kehtima keskkonnaministri kehtestatud määrus, mis määrab, mis tegevused aastaks keelatakse. Selle määruse kohta ongi riik palunud kõikidel, eelkõige maaomanikel, arvamust avaldada.
Riik peab selles protsessis tagama isikute õiguse olla ära kuulatud. Kindlasti peab riik oskama ka iga konkreetse maatüki puhul seletada, mis on teaduslik põhjus, miks maatükki tuleb eriliselt kaitsta.
Omandikitsenduste rakendamine on põhiseadusega kooskõlas. Põhiseadus lubab üldistes huvides seaduse alusel omandiõigust piirata. Kaitstavate loodusobjektide seadus on aluseks ajutiste omandikitsenduste rakendamisele. Haldusmenetluse seaduse alusel tagatakse isikute õigused menetluse käigus.
Autor: Andres Kruus