Mullu kasvas sisemajanduse koguprodukt 4,7%

Esialgsetel andmetel oli 2003. aastal SKP jooksevhindades 116,2 miljardit krooni ehk 4,7% suurem kui 2002. aastal, teatab Statistikaamet.

Tegevusalati kasvas 2003. aastal lisandväärtus püsivhindades eelmise aastaga võrreldes kõige enam mäetööstuses (9,9%) ja töötlevas tööstuses (8,4%), järgnesid finantsvahendus (7,6%), ehitus (6,9%) bing elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus (5,5%). Lisandväärtus vähenes metsamajanduses (10%) ja kalanduses (7,4%). SKP kasvu mõjutasid kõige enam töötlev tööstus, veondus, laondus ja side, hulgi- ja jaemüük ning ehitus, kokku oli nende tegevusalade lisandväärtuse osatähtsus lisandväärtuse kogusummas 55,1%.

Tarbimise meetodil jooksevhindades arvutatud SKPs suurenes 2002. aastaga võrreldes veidi sisemajanduse nõudluse suhe SKPga (108,4%-st 109,8%-ni SKPst). Kaupade impordi suhe SKPga kasvas 70,6%-st 73,3%-ni. Püsivhindades arvutatud SKPs suurenesid eratarbimiskulutused 6,2%, valitsemissektori lõpptarbimiskulutused 5,6% ja kapitali kogumahutus põhivarasse 11,5%.

Kaupade ja teenuste import kasvas 9%, eksport aga vaid 6%. Kaupade import kasvas oluliselt kiiremini kui eksport (vastavalt 13,3% ja 6,1%). Teenuste eksport kasvas 5,7%, import aga kahanes 7,9%. Sisemajanduse nõudlus suurenes 7,3%.

2003. aasta IV kvartalis oli SKP jooksevhindades 29,3 miljardit krooni ja 2000. aasta püsivhindades 27,5 miljardit krooni ehk 5,7% suurem kui 2002. aasta IV kvartalis. Püsivhindades arvutatud sesoonselt korrigeeritud SKP suurenes 2003. aasta IV kvartalis võrreldes III kvartaliga 1,4%.