Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Värvitooni valik on raske otsus
Värvide valikul peab esmalt silmas pidama valgust ? päikesepaistelises ruumis võivad väga heledad ja lihtsad toonid liialt erksaks kujuneda, eriti helerohelised ja kollased. Üldse tuleks pigem vältida vaid mõnest värvist segatud toone ? mida rohkem on värvi segatud erinevaid toone, seda huvitavamaid aimdusi võib värv anda. Kord on varjund hallist, teises valguses aga sinisest. Väga selged toonid on mõistlik jätta aktsentideks, mis ei välista ka, et need aktsendid on suured, kasvõi kogu sein.
Tavaliselt ollakse seisukohal, et hämarad ja väikesed ruumid peavad olema heledad. Inglased aga soovitavad neis kasutada tugevaid ja isegi tumedamaid toone. Seletus peitub selles, et väikeses valges ruumis on näha, kui väike ta on. Kui ruum on värvitud tugevamates toonides, siis värv ise on juba nii elamuslik, et kaotab ruumi napid mõõdud.
Üldmuljet rikastab, kui toonid pole ainult soojad või külmad, vaid kui ühelgi neist on teistele vastandlik soojus. See teeb külmad toonid külmemaks ja vastupidi. Katsetada tasub ka erinevate faktuuride, läigete või katvusastmetega.
Kui meeldivad toonid on leitud, ei tohiks tervet värvikogust kohe osta ? alles suurem proov kohapeal näitab tooni mõju konkreetses toas.
Autor: Kadri Tarbe Pärtelpoeg