Tartumaa omavalitsused liidavad lähiajal oma väiksed vee-ettevõtted üheks suureks firmaks ning on huvitatud ka Tartu Veevärgi osalusest projektis.
Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Indrek Tambergi kinnitusel püüab ministeerium avaldada seoses veemajanduse ulatusliku uuendamisega survet omavalitsustele, et ühendada maakondades tegutsevad üksikud vee-ettevõtted ühe mütsi alla, kirjutab Postimees.
Tartumaa valdade ja väiksemate linnade veemajanduse euronõuetega vastavusse viimiseks investeeritakse aastatel 2005?2008 kokku 440 miljonit krooni, sellest 90 protsenti moodustab Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi ja Eesti riigi toetus.
Selle raha eest uuendatakse kõigi ühisveevärgiga asulate reovee- ja joogiveevõrgud alates pumplatest ja lõpetades puhastitega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tambergi hinnangul ei suuda omavalitsustele kuuluvad tillukesed veefirmad praegu oma veevärke vastavalt nüüdisaja nõuetele hallata. «Isegi kui suudaksime torud Euroopa Liidu raha toel maasse kaevata, tekib probleeme nende süsteemide hilisema hooldamisega,» lisas Tamberg.
Tartumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimehe ning Tartu vallavanema Aivar Soobi sõnul on vee-ettevõtte loomine veel suhteliselt toores plaan. «Oleme omavalitsuste liidus teinud põhimõttelise otsuse, et see asi tuleb ära teha,» lisas ta.
Soobi sõnul võiks vee-ettevõttes osaleda ka Tartu Veevärk, kellel on nii tarvilikud kogemused kui teadmised. Ka keskkonnaministeeriumi ametnikud on avaldanud vestlustes Postimehega arvamust, et maakondlik vee-ettevõte vajab Tartu Veevärgi osalust.
Tartu Veevärgi juhataja Toomas Kapp ütles Postimehele, et linnale kuuluva ettevõtte osalus maakondlikus ettevõttes sõltub omaniku tahtest. «Väikeste ettevõtete liitmise teel ühe elujõulise moodustamine vastab igal juhul majandusloogikale,» lausus ta.
Kapi kinnitusel on loodaval vee-ettevõttel väga palju arenguvõimalusi. «Kui kogu see liitmisprotsess peaks ehitatama üles Tartu Veevärgile, siis küsib tartlane kohe, kas tema peab maksma kinni investeeringud maakonnas,» rääkis Kapp.