Rõivatootjad vangerdavad keskuste vahel

Siinse rõivatööstuse tippu kuuluvast nelikust kujunesid oma viimase aastaga suurimateks rahmeldajateks Baltika ja Klementi, tehes enim muudatusi oma jaekaubanduspinna osas. Sangar ja Ilves-Extra seevastu tegutsesid rahulikumalt. Kõik liikumised toimusid parema ja ka oma kontseptsioonile sobiva poekoha nimel.

Sangari jaekaubandusjuhi Ene Semevsky sõnul on firmakaupluste pidamise eesmärgiks teenida kasumit: ?Seoses uute kaubandusekeskuste lisandumisega tuleb olla pidevalt valmis kolimiseks, vastavalt sellele, kui populaarseks muutuvad uued keskused ja kuidas mõjutab uute ostukohtade lisandumine vanemate keskuste külastatavust.?

Võrreldes mullusega on praegu vähem poode Klementil ? suletud on kauplus Haapsalus, Sikupillis, Tondil ja Tallinnas Viru tänaval. Samuti läheb tänavu kinni kauplus Rocca al Mares. Samas suurendas Klementi kaupluse pinda Kristiine keskuses, aprillis lisanduvad poed Ülemiste ja Viru keskuses.

Viimase aasta jooksul on Baltika poode sulgenud, kolinud ja juurde teinud ? kokku on bilanss postiivne. Monton sulges poed Meloni ja Sikupilli keskuses, sest vahetas need parema asukohaga Viru ja Ülemiste vastu. CHR/Evermen avas poe Tartus ja Lasnamäel, endine Montoni pind Sikupillis läks CHR/Evermeni poe alla ja suleti Järve keskuse kauplus, sest sealne pind ei täitnud oma müügieesmärke. Viru keskuses avab uksed samuti Baltmani pood.

Aastaga pole muutunud kaupluse arv ei Sangaril ega Ilves-Extral. Küll kolis Sangar mullu novembris ühe kaupluse Magistrali väikese pinna pealt Rocca al Mare suuremale pinnale, Ilves-Extra sulges kahjumlikult tegutsenud kaupluse Pärnus ja avas eile uue esinduspoe Ülemiste keskuses. Kumbki ettevõte sel aastal rohkem uusi poode avada ei plaani.

?Meile tasub firmapoodide pidamine kindlasti ära tänu sellele, et me suudame samu tooteid valmistada ka tellimuste peale,? ütles Ilves-Extra müügiosakonna juhataja Elo Saue.

Klementi juht Toomas Leis ütles, et oma jaekaubanduse opereerimine tähendab nii tulu kui ka kulu. Ta lisas, et suletud kauplused pole olnud perspektiivsetes rõivaäri kohtades ning uued kauplused avatakse ka uuest sisekujunduskontseptsioonist lähtudes.

Baltika avalike suhete juhi Urmas Väljaotsa sõnul on poe pidamise eesmärk loomulikult tulu teenida, millega alguses kaasnevad küllaltki suured investeeringud. Ta lisas, et Baltika on tänaseks muutunud tootmisettevõttest jaekaubandusettevõtteks. ?Kui hulgimüüja ning allhankija sõltuvad suuresti oma sisseostjatest, siis jaekaubandusettevõte saab reageerida oma toodetega turu nõudmistele kiiremini,? märkis ta.