Terviseedendus vajab täiendavat rahasüsti

Sotsiaalminister on alustanud avaliku arutelu terviseedenduse teemal. See on kiiduväärt. Minu arvates peaks selle eesmärk olema terviseedenduse tarbeks täiendava raha leidmine ja selle kasutusotstarbe täpsustamine.

Eestis on inimeste tervisliku seisundi parandamiseks ühe võimalusena edukalt kasutatud kuurortravi. Kuurortravi tegeleb haiguste ennetamise ja taastusraviga. Täna osutatakse kuurortraviteenust põhiliselt välismaalastele. On oluline, et seda hakkaksid väärtustama ka Eesti elanikud.

Enne kaalukate otsuste langetamist peaks vaatama teiste riikide kogemusi. Ungari kuurordis Heviz tehtud uuring näitab kuurortravi efektiivsust. Haigetel, kes said kuurortravi, langes haiguspäevade arv aastas 6,8 korda, võrreldes nendega, kes seda ei saanud. Venemaa tervishoiuministeeriumi hinnangul paraneb sanatooriumis ravil olnute töövõime, väheneb hospitaliseerimise vajadus, vähenevad väljamaksed haigushüvitisteks.

Valimiste eel ja hiljem ajakirjanduses avaldatud koalitsioonileppes räägiti mõistlikku juttu sellest, et tuleb vabastada erisoodustusmaksust ettevõtja ostetavad terviseedenduslikud teenused. Hõigati välja ka piirmäär ? 3000 krooni.

Tööandjana sai antud töötajatele lootust, et peale seaduse vastuvõtmist avarduvad võimalused ja tekib täiendav motivatsioon kaasa lüüa nende tervise eest hoolitsemisel. Toetan sotsiaalministri seisukohta, et nn terviseraha jagamine peab jääma ettevõtjate õlule, sest ainult sel moel on võimalik tervise edendamiseks raha juurde saada. Igal seadusel peaks ideaalis olema taga ka majanduslikud arvutused. Arvutuste aluseks on võetud 50 000 inimest, kellele tööandjad ostavad terviseteenust.

- Kui näiteks tööandja ostaks praegu 3000 kr eest terviseteenust, tuleks sellelt maksta erisoodustusmaksu 2391 kr ? teenus läheks tööandjale maksma 5391 kr ja riigieelarvesse laekuks täiendavalt erisoodustusmaksu 119,55 miljonit. Tööandjad peaksid maksma kokku 269,55 miljonit ja raviteenust saaks reaalselt 150 miljoni eest. Tööandja järeldus: mõttetult kallis, ebaotstarbekas.

- Kui tööandja maksaks aastas 3000 kr netona rohkem töötajale ja töötaja kulutaks selle raha tervise edendamisele, oleks tegelik kulu tööandjale 5433 kr. Riigile laekuks makse kokku 121,65 miljonit. Terviseedenduse tarbeks laekuks ikkagi 150 miljonit. Tööandjail tuleks selle variandi puhul kulutada palkadeks 271,65 miljonit. Tööandja järeldus: veel kallim variant! Ning kes garanteerib, et palgana makstud raha kasutatakse terviseedenduseks? See variant on rahaliselt ka riigile kahjulikum, sest järgmisel aastal tuleks tagastada tulumaksu 37,5 miljonit.

Kes aga keelab kaotada nii erisoodustusmaksu ettevõtjaile kui ka võimaldada inimestel teha 3000 krooni ulatuses aastas tulumaksuvabalt kulutusi terviseedendusele? Sel juhul oleks suurem tõenäosus, et tööandjad hakkavad oma võimaluste kohaselt ostma või kompenseerima töötajatele terviseteenuseid. Riik küll võidaks rahaliselt kõige vähem, aga saaks tervema kodaniku. Tõsi, mitte küll juba aasta pärast.

Autor: Vello Saar