Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Minister vahetab välja ametite juhte
Raudteeameti asemel on nüüd raudteeinspektsioon, mida tänasest hakkab juhtima Uppsala ülikooli magistrikraadiga lõpetanud väliseestlane Jüri-Karl Seim.
Raudteeameti peadirektor Oleg Epner vabastati töölt 31. märtsil seoses ameti ümberkorraldamisega inspektsiooniks.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri Meelis Atoneni sõnul on inspektsioonil varasema ametiga võrreldes oluliselt teine eesmärk ja funktsioonid. ?Uue üksuse eesmärgiks on pöörata senisest enam tähelepanu raudtee tehnilisele järelevalvele, mis muutub oluliselt põhjalikumaks ja ulatuslikumaks,? selgitas ta.
Epner kandideeris üldistel alustel raudteeinspektsiooni juhi kohale, kuid ei osutunud valituks. Mees ütleb, et temal on küll ministri personalipoliitika osas küsimused tekkinud. Uue juhi näol on Epneri sõnul tegu poliitiliselt aktiivse inimesega, kes tõenäoliselt sobis ministrile paremini.
Ta tõmbab paralleeli autoregistrikeskuse juhi väljavahetamisega. ?Need otsused on pigem poliitilised kui professionaalsed,? leiab ta. Raudteeinspektsiooni uus juht, seni Rootsis elanud väliseestlane Jüri-Karl Seim, on sotsiaaldemokraat, autoregistrikeskust aasta lõpust juhtiv Tamar Tsäkko aga seotud Res Publicaga.
Epner avaldas lootust, et Seimil ei teki uues ametis huvide konflikti seoses sellega, et mees on varem konsulteerinud Eesti Raudteed, mille üle peab nüüd järelevalvet tegema hakkama.
Seim ütleb huvide konflikti kohta, et tal pole Eesti Raudtee ees mingeid kohustusi. ?Tegin allhanget ühele Rootsi firmale Euroopa Liidu tellimusel, uurides Eesti Raudtee olukorda ja see oli seitse aastat tagasi,? selgitab ta.
Aprillist pole oma vanale töökohale enam asja ka kauaaegsel sideameti juhil Jüri Jõemal. Ehkki nii Jõema kui ka aasta eest lennuameti juhi kohalt lahkunud Toomas Peterson esitasid lahkumisavalduse ise ja erinevatel põhjustel, polnud nende lahkumine tingitud üksnes soovist uute väljakutsete järele.
Atoneni sõnul on ametite juhtide lahkumise põhjused igal üksikul juhul erinevad. ?Päris kindlasti ei pea paika väide, justkui oleks tegu mingi üldisema puhastusega,? ütleb ta.
Üle kümne aasta sideametit juhtinud Jüri Jõema räägib, et ta pidi otsustama, kas hakata tema enda juhtimisel valminud elektroonilise side seadust ellu viima või minna midagi muud tegema. Ta valis teise variandi. ?Keegi ei öelnud, et võta pliiats ja kirjuta avaldus, kuid ega jääma ka eriti keelitatud,? meenutab ta oma äratulekut. Küsimusele, kas tema lahkumise taga oli minister, vastab Jõema: ?Nii ja naa? ning lisab, et ega Atonen end ametis oldud 10 kuuga sideameti tegemistega eriti kurssi viia jõudnud.
Jõema läheb paari nädala pärast tööle Pedagoogikaülikooli, sest korruptsioonivastane seadus mõnda sidefirmasse lähema kolme aasta jooksul minna ei võimalda. Enne lahkumist jõudis mees paika panna ameti uue struktuuri ja tegevusloogika ning valida välja uued osakonnajuhid.
Atoneni eelkäija majandusministri toolil Liina Tõnisson nimetab ARKi juhi asendamist inetuks teoks ega suuda mõista, miks oli vaja minna lasta sellisel oma ala asjatundjal nagu Jõema. Ka Tallinna Sadama juhi Riho Rasmanni väljavahetamist peab ta põhjendamatuks. ?Suures uuendamise tuhinas unustab härra minister ära, et sadam kuulub siiski meile kõigile,? märgib ta. Vabastades oma tööga hästi toime tulevaid kõrgeid ametnikke, õõnestab Atonen tema hinnangul riigi majanduslikku võimekust, mis niigi liiga kõrge pole.