Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Praod majaseinas pole tavaliselt vajumise süü
Tänapäeval ehitatakse kivist välisseinad kahekihilised: sees kandev plokksein, väljas nägus vooder, nende vahel soojustus. Tellistest välisvooder tehakse õhuke, vaid 85 mm paksune.
Tihti juhtub, et seintesse tekib pragusid. Harva on põhjuseks vajumine ? rajamine nõrgale pinnasele või nõrgale vundamendile. Vajumispraod on iseloomuliku kujuga ja tavaliselt läbivad nii seina sise- ja väliskihi kui ka vundamendi.
Enamasti on pragude põhjused mujal, näiteks nn mahukahanemises. Betoon, mört ja kõik tehiskivid (välja arvatud punane tellis) kahanevad pärast valmistamist teatud aja jooksul. Kokkutõmbumise suurusjärk on kuni 0,5 mm/m; 10 meetri pikkune sein tõmbub kokku 5 mm võrra. Mahukahanemispraod tekivad nii välis- kui ka siseseintesse. Nende vältimiseks ei kasutata liiga värskeid kive, lisatakse mördile plastifitseerivaid aineid ja sarrustatakse müüri pragunemisohtlikumad kohad.
Teiseks põhjuseks on temperatuur. Kõik materjalid paisuvad-kahanevad temperatuuri muutudes ja müür tahab pikeneda-lüheneda kuni 0,5 mm meetri kohta. Seda takistavad ühtlasema temperatuuriga hooneosad ? hoone sisemus, vundament. Tagajärjeks on sisepinged ja praod.
Temperatuurideformatsioone vältida ei saa. Pragude vältimiseks tükeldatakse maja tellistest välisvooder nn deformatsioonivuukide abil osadeks, mille pikkus ei tohiks ületada 8?10 m. Vuugid täidetakse deformeerumist võimaldava mastiksiga ja kujundatakse nii, et nad silma ei häiri.
Autor: Tiit Masso