USA kaotab maailmas mõjuvõimu

Iraagi sõja esimene aastapäev on möödas. Aasta tagasi püüdis USA sundida maailma põhjendamatusse sõtta, nimetades lollideks või terroristidele kaasaaitajateks kõiki, kes ei usu Iraagi massihävitusrelvade olemasolusse. Nüüd me teame, et USA valitsus ja tema vähesed liitlased olid ise rumalad või valelikud. See ei ole aga lõpetanud Bushi administratsiooni kõrilõikajalikku käitumist.

USA sõjaline eelarve on praegu umbes 450 miljardit dollarit, mis võrdub kogu ülejäänud maailma sõjaliste kulutustega. Bushi administratsioon usub, et USA sõjaline võimsus ostab riigile julgeoleku hoolimata sellest, et terrorism on Iraagi sõja algusest saadik suurenenud.

Vaatamata oma jõukusele ja sõjalisele võimsusele väheneb USA poliitiline võim siiski järgmistel aastatel. Esiteks on USA eelarvekriisis. Bushi maksukärbete ja sõjaliste kulutuste tõttu, mis on suurendanud eelarvedefitsiiti 500 miljardile dollarile aastas, peab USA makse tõstma ja eelarvekulusid piirama. Sõjalist aastaeelarvet, mis on Bushi ametisseastumisest alates suurenenud 150 miljardi dollari võrra, tuleb kärpida, et eelarvet kontrolli alla saada.

Teiseks laenab USA tohutult välismaalt. Aasia keskpangad on ostnud USA väärtpabereid sadade miljardite dollarite väärtuses. Ainuüksi Jaapanil on umbes 750 miljoni dollariline valuutareserv, millest suure osa moodustavad USA riigikassa võlakirjad.

Hiinal, Hongkongil, Indial, Koreal, Singapuril ja Taiwanil on valuutareservides kokku umbes 1,1 triljonit dollarit. See tähendab, et USA jääb Aasiale järjest enam võlgu. Ainult see, et Aasia keskpangad ostavad ulatuslikult riigi võlakirju, on vältinud dollari veel järsemat langemist. Kolmandaks jõuab ülejäänud maailm USAle järele. USA suur tehnoloogiline edumaa Brasiilia, Hiina, India ja arengumaailma teiste suuremate majanduspiirkondade ees väheneb. Hiina majandus kasvab 25 aasta jooksul suuremaks kui USA oma: 2050. aastal võib see olla juba poole suurem.

Hiinast vaesem India vähendab samuti erinevusi jõukuses. Aastaks 2050 on Indial tõenäoliselt sama suur majandus kui USA-l, kusjuures India rahvaarv on neli korda suurem ja keskmine sissetulek inimese kohta umbes neljandik USA omast. See vähendab USA geopoliitilist võimu. Hiina ja India, kus elab umbes 40% maailma rahvastikust, hakkavad maailmas suuremat rolli mängima. Ksenofoobsed reageeringud töökohtade siirdumisele india tarkvarainseneridele ? mis on USAs kuum teema ? peegeldavad majanduses juhtpositsioonile jääda ihkava USA elanikkonna varjatud ärevust.

Aasia tehnoloogilised võimsused ja sissetulekud kasvavad aga nii USA protektsionismi tingimustes kui ka ilma selleta. Maailma jaoks on see hea, sest see levitab jõukust ulatuslikumalt, isegi kui USA ego haavata saab. Lõpuks nõrgendab USA militaristlikku lähenemist maailmale demograafia. Bush saab suure osa toetusest valgetelt fundamentalistlikelt kristlastest meestelt.

See ühiskonnagrupp võitleb naiste, immigrantide ja teiste religioonide kasvava ühiskondliku võimu ning nüüdisaegse bioloogia ja evolutsiooniteooria õpetamise vastu. Aga religioossete parempoolsete tagurlik maailmavaade on hukule määratud. USA rahvaloendusamet leidis, et aastaks 2050 moodustavad mitte-hispaaniakeelsed valged USAs ainult poole elanikkonnast, praegu on neid 69%. 2050. aastaks on 24% rahvastikust hispaaniakeelsed, 14% afroameeriklased ja 8% aasialased.

Nii hääbub unistus maailmaimpeeriumist. Kui Bush novembris valimised kaotab, juhtub see pigem varem kui hiljem, aga see juhtub valimistulemusest hoolimata.

Autor: Jeffrey Sachs