• OMX Baltic−0,81%299,94
  • OMX Riga−0,77%880,03
  • OMX Tallinn−0,35%2 056,17
  • OMX Vilnius0,12%1 193,99
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 100−0,58%8 791,8
  • Nikkei 225−1,02%38 488,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%89,86
  • OMX Baltic−0,81%299,94
  • OMX Riga−0,77%880,03
  • OMX Tallinn−0,35%2 056,17
  • OMX Vilnius0,12%1 193,99
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 100−0,58%8 791,8
  • Nikkei 225−1,02%38 488,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%89,86
  • 19.04.04, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Võrru rajatakse loodussõbralik katlamaja

Võru Soojuse juhi Tõnu Kulla sõnul on uue hakkpuidukatla rajamist pikemat aega plaanitud.
?Viimase kolme-nelja aastaga on Võru Soojus investeerinud üle 14 miljoni krooni,? lisas Tõnu Kulla ning tõi näidetena välja soojatrasside renoveerimise ning Vabaduse tänava täisautomaatse konteinerkatlamaja ehituse.
Ettevõtte saneerimine on andnud kulude kokkuhoidu ligi 2 miljonit krooni.

Artikkel jätkub pärast reklaami

10megavatine hakkepuidul töötav katel on märkimisväärselt keskkonnasäästlikum ning ka majanduslikult efektiivsem.
Kuigi ka hakkepuidu hind on viimastel aastatel tõusnud, on lõppkokkuvõttes majanduslikult kasulikum toota soojust pigem hakkepuidu kui õliga.
?Kui me uut katelt praegu ei ehita ning vana hakkepuidukatel üha enam amortiseerub, siis hakkab kuluma praeguse 4000 tonni õli asemel kuni 8000 tonni õli aastas,? selgitas katla vajalikkust Tõnu Kulla.
Lisanduv õlikogus tähendaks aga ka lisanduvat 12 000 tonni CO2, mis soojaettevõte oleks sunnitud atmosfääri paiskama.
Leping läheb Võru Soojusele maksma 27,2 miljonit krooni, millest ligi 20 miljonit kavatseb Võru Soojus laenata.
Ülejäänud summad plaanitakse saada täiendavatest allikatest ? Euroopa Liidu struktuurifondidest, keskkonnainvesteeringute keskusest või mujalt.
Autor: ÄP

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 28 p 14 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele