Kaminapuude tootmine on ettevõtte juhile toonud hallid juuksed ja murekortsud

?Eesti Vabariik ei olnud veel sündinud, aga sinnapoole asi kiskus,? dateerib üks esimesi kaminapuude tootjaid Eestis, OÜ AT Artal juht Ivar Kaijanen oma ettevõtjatee algust. ?Tuli aeg, kus hakati maid jagama ning meil oli abikaasaga linnas töötamisest villand.? Nii mindigi maale, ehitati valmis suured laudad. Tollases Harju rajoonis oldi suurimad talupidajad oma 18 loomaga. ?Kui Savisaar oli peaminister, siis meile kingiti Moskvit?. Masinatega oli siis üldse vilets, aga saime Belarusi ostuloa ja tuttuue veoauto,? kirjeldab Kaijanen talupidamise ilusat algust. Kui aga riigi tüüri juurde asus Mart Laar, läks põllumehe põli keerulisemaks. ?Hakkasime siis ükshaaval lihakombinaadi poole loomi saatma,? räägib Kaijanen. ?Ühel päeval tuli hetk, kus olid näpud täitsa põhjas.? Mõne aja pärast, Kaijaneni meenutuse järgi juba Vähi ajal, oli üks Maimess, kuhu endised põllumehed läksid, kaasas 6?8 kotti kaminapuid. ?Seal me olime ja üllatus oli suur,? kirjeldab Kaijanen ootamatult leitud äriideed, sest kauba vastu tundsid huvi nii välismaalased kui ka kohalikud. Isegi Tiit Vähi ise surus messil Kaijanenil kätt.

Nii sai alguse puidufirma, mis tänaseks kannab nime OÜ AT Artal, mille põhitoodang on kaminapuud. Võhiku pilgule ehk esmalt kergena tunduv äri. Mis seal siis ära pole ? lõigud jupid valmis ja müüd raske raha eest Statoilis maha. Nii lihtne see siiski pole.

Kaminapuude tootmine on omajagu kunst, mille juures on Ivar Kaijanenil tulnud siiski ka korralikku kooliraha maksta. Polnud ju alustades kelleltki õppida. Selle võrra on hiljem alustajatel lihtsam olnud.

?Halle karvu on terve pea täis,? räägib Kaijanen. ?Mäletan, et kasehalu pikkus pidi olema 30 cm pluss-miinus 5 mm. Tegime saele mõõdud ja piirajad peale. Nii kaua, kuni meeste kõrval seisin, oli kõik tipp-topp. Kui ära läksin ja mõne aja pärast tagasi tulin, oli mõni palju pikem jne. Inimesed, kes kapitalismiga harjunud polnud, arvasid, et mis vahe seal on ? põleb ju ühtemoodi.? Nii läks omajagu aega ja juhtus sedagi, et mõne partii eest jäi ebastandardsuse tõttu raha saamata. Ka raiumisega oli alguses probleeme. Kui Norrast tuli küsimus, et kas te saatsite meile kaminapuu jäätmeid, hakkas Kaijanen asja uurima. Selgus, et kui tavaliselt lõhutakse puu pooleks ja siis veel pooleks, siis oli üks lõhkuja puul ära löönud neli serva ? ja müüki läks see koos järelejäänud südamikuga. Loomulikult polnud klient sellega rahul. Edaspidi peeti juba kindlalt kinni nõudest, et 8?11cm läbimõõduga halg läheb pooleks ja 11?18 cm neljaks.

Lisaks tuleb kaminapuude puhul arvestada niiskusastet ? kui algul oli lubatud isegi 23?25%, siis nüüd tahetakse kuivemat, 18?20%. Nii ongi hallitus üks märksõna, millega Kaijanen ütleb endale kõvasti halle karvu saanud olevat. ?Kask on niivõrd kapriisne puu, et kui teda valesti hoiad, läheb kohe hallitama,? ütleb ta. ?Esimestel aastatel tõime hoone puid täis, tegime uksed lahti ? las ta kuivab. Ühel päeval märkasin ? valged seened aga tulid! Puu oli ära hallitanud.?

Probleeme on olnud aegade jooksul ka klientidega. Päris palju kohtab Kaijaneni sõnul pettureid, kes raha maksma ei kipu. ?Ütleb, et jaa-jaa maksan, aga siis kaob jälle ära,? kirjeldab Kaijanen. Palju olevat tema sõnul sellised soomlaste seas, on ka norrakaid. Kaijanen on mõelnud kasutada ka inkassofirmat, ent tegudeni pole veel jõudnud.

Lisaks sellele, et Artal annab oma pere kõrval tööd veel mõnele inimesele, saavad ümbruskaudsed talumehed tänu Pikavere kaminapuutootjale väärt teenistust ? tooraine (kask ja lepp) tuleb põhiliselt nende käest.

Artali kaminapuud lähevad Rootsi, Norrasse, Soome, Saksamaale; Eestis leiab neid Statoilist, Selverist, Citymarketist jm.

AT Artali teine suurem kaubaartikkel on saunavihad, mis lähevad eriti hästi just kodumaal. Vihtu tehakse kasest, tammest, kadakast. Saab ka eukalüptivihtu, mille toormaterjal tuuakse Kaukaasiast. Eukalüptiviht pidavat eriti kasulik hingamisteedele olema.

Vihtu võetakse ka Soome, aga millegipärast üldse ei taheta Norras. Veel tehakse puidust kaubaaluseid, lepast ja haavast grillsütt. Tootenimistus on ka puitbrikett, mida algul tehti ise, nüüd ostetakse juba teenusena sisse ? kõik sae- jm jäägid tuleb ju ära kasutada. Talvel müüakse ka jõulukuuski, mis tuuakse Taanist. Kaijaneni firma on olnud üks esimesi, kes on müünud eestlastele kodukaunistamiseks välismaalt toodud jõulupuid. Võrkkottides kuused tuuakse Eestisse, siin võetakse need lahti, kuna klient tahab neid ju näha. Kui kaubaks läheb, pakitakse kuusk spetsiaalse masinaga kilesse, et seda mugav koju viia oleks.

Kvaliteet on märksõna, mille Kaijanen teistele samal alal tegutsejaile või tegutseda soovijaile südamele paneb.

Kui see on paigas, jääb palju probleeme ära. Kui see paigas pole, on probleemid kindlustatud.

Hoolimata sellest, et AT Artalit tabas hiljaaegu õnnetus ? maha põles Jüris asunud suur ladu, kahjuks hindab Kaijanen ca 10 mln krooni ?, on mees optimistlik.

Hede Kerstin Luik, Statoili turundusjuht, klient:

Statoil ja Artal on teinud koostööd peaaegu Statoili Eestis tegutsemise algusest alates. Lisaks kaminapuudele on Artali pakutavast meie tootevalikus saunavihad, graniitliiv, tänavasool ja jõulupuud. Koostöö on olnud väga hea ? seda näitab ilmselt ka kauaaegne partnerlus. Meie klientidele on need tooted vajalikud ja nende müügimaht vastab meie eesmärkidele. Mõistagi võrdleme Artali pakutavat teiste sarnaste pakkumistega turul ja seni oleme meie koostööga rahul.

Marko Pihlas, OÜ Kaminapuu tegevjuht:

Kaminapuude müüjate jaoks ei ole konkurendid teised Eesti firmad, vaid muud maad ? eelkõige Läti, Leedu, Poola ja Venemaa. Eestis hakkab tootmine kalliks minema, tuleb orienteeruda suurematele kogustele.

Meie müüme kaminapuid Norrasse, Rootsi ja Soome, Eestisse ei jää midagi. 2003. aasta tulemustega jäime rahule, kuid 2004. aasta tuleb ilmselt sooja talve tõttu viletsam.

Meie teeme koostööd viie suurema firma ja 30?40 väiksema ettevõttega ning müüme u 500 000?600 000 kotti aastas. Artaliga on meil erinevad kliendid, nii et otsest konkurentsi ei ole.