Domeeninime pole mõtet osta

Loodetavasti ei taba eestlasi soola- ja suhkrulettide tühjendamise järel domeeniostubuum ? nagu järgnevast lugeda võib, ei ole kalli raha eest omaenda õiguste kokkuostmisel mõtet.

Domeeninimede tagasitaotlemised, millest meedias aeg-ajalt juttu, on lahendatavad ilma suuremate rahaliste väljaminekuteta ? seda nii Eesti kui ka rahvusvahelise õiguse järgi. Ehkki domeeninimi ei ole kaubamärk, on kaubamärgiomanikul domeeni registreerimiseks eesõigus, mida ta saab teostada ka juhul, kui keegi kolmas on domeeni juba endale registreerinud. Probleem on tõsisem vaid juhul, kui põrkuvad kahe sarnase või identse kaubamärgiga seotud huvid ? ja see on enamasti võimalik vaid seoses .com-domeenidega, millele võivad üheaegselt pretendeerida kahe eri riigi samanimelised ettevõtted.

Ehkki .ee- ja .com-domeenidega seonduvate vaidluste lahendamise menetlus võib olla erinev, on tulemus kaubamärgiomaniku jaoks enamasti üks ? kohtu otsuse alusel saab domeenihaldur (nt EENet) domeeni õigustatud isiku kasutusse registreerida. Domeeni ostmine on vesi uute pahausksete registreerijate veskile ? ehkki siit-sealt on aeg-ajalt kuulda, et üks või teine ettevõte domeeni eest tuhandeid välja käinud, on sellise teguviisi põhjenduseks kas oma õiguste mittetundmine või soovimatus õigusi kasutada.

Eestis kehtiva kaubamärgiseaduse § 5 lg 3 keelab kaubamärgiomaniku loata kasutada õiguskaitse saanud kaubamärgiga identset või äravahetamiseni sarnast kaubamärki samade või sarnaste kaupade ning teenuste tähistamiseks majandus- ja äritegevuses.

Kui registreeritud domeeninime ei kasutata, viitab see registreerija pahausksusele, millele tuginevalt on kohtul võimalik otsustada domeeni kasutamise õiguste ülekandmine õigustatud isikule. Kui aga domeeni kasutatakse konkureerivaks tegevuseks, võib lisaks nõuda selle kasutamisega tekitatud kahju hüvitamist.

Autor: Eneken Tikk