Uus maksuametnike tulemuspalk sõltub eelarveprognoosi ületamisest

Uuendusena seab aprilli lõpus valitsusele esitatud määruse eelnõu maksuhalduri lati riigieelarve prognoosi kõrgusele, kus maksu- ja tolliametnikele toob tulemustasu vaid selle ületamine n-ö vabatahtliku maksulaekumise kasvuga.

Tulemuslikkuse näitajad vabatahtliku maksulaekumise kasvu mõõtmiseks on veel väljatöötamisel. Varem arvestati tulemuspalka maksuhalduri enda viimase viie aasta keskmise tulemuse ületamisest.

Tänavu I kvartalis saab maksuhaldur tulemuspalka tingimusel, kui kogutud maksutulud ületavad 9,693 mld krooni. II kvartalis on nõutav maksusumma 10,277 mld krooni, III kvartalis 12,019 mld krooni ja IV kvartalis oktoobrist novembri lõpuni 7,889 mld krooni.

Kui maksuhaldur on riigieelarvesse üle prognoositud summa maksu kogunud, saab ta sellegipoolest tulemuspalka vaid siis, kui raha laekus tänu tema enda tegevusele.

Valitsuse määruse eelnõu sätestab, et maksuhalduri teeneks ei loeta maksulaekumisi, mis tulenevad oodatust kiiremast majandus- ja brutopalga kasvust, töötute arvu vähenemisest, ekspordi-impordi ja tarbimise kasvust, inflatsioonist ning muudatustest maksustamispõhimõtetes.

Määruse seletuskirja hinnangul rajaneb selline uus tulemuspalga arvestamise metoodika maksude vabatahtliku laekumise suurenemisel ning päästab maksukontrolli tule alt seadusi rikkunud, kuid samas senini maksujõulised eraisikud.

Tulemuspalga maksmise otsustab rahandusminister neli korda aastas iga kvartali kohta eraldi, hinnates iga maksuliigi puhul täiendavate maksutulude laekumise sõltuvust maksuhalduri tööst.