Eesti disain teeb edusamme

Siiski on viimastel aastatel ka hakatud Eestis disainile rohkem tähelepanu pöörama. ?Selles ei nähta vaid ühe kildkonna kunstnike töö väärtustamist, vaid täiendavat võimalust siinse tööstuse konkurentsivõime tõstmiseks,? kommenteerib majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juurde loodava Eesti Disainiinfo Keskuse projektijuht Ilona Gurjanova.

Tootja poolelt on disainikliima olnud Eestis üsna kuiv ? turg on väike ja toodanguga riskida kartes ettevõtted tundmatut disainerit ei kaasa. Valdavalt koosneb Eesti disainimaastik oma firmaga alustanud entusiastlikest tootekujundajatest, kes suudavad luua huvitavaid tooteid.

Disainerid jõudsid ülevaatenäituseni 2000. aastal. Paradoksaalsel kombel mitte Eestis, vaid Helsingi Disainimuuseumis. 6. mail Berliinis avatud uute Euroopa Liidu liikmesmaade tootekunstnike näitusele valisid sakslased Eestit esindama Tarmo Luisu valgustid, noorte rõivasarja Hula ning Toivo Raidmetsa, Martin Pärna ja Igor Volkovi mööbli.

Praegu on eesti disaini juhtiv haru mööblitööstus, millega tegelevad nii sisekujundajad kui disainerid. Esimene kindlamalt kanda kinnitanud ettevõte oli T&T Mang, kelle toodang on leidnud vaatamata väiketiraa?idele laia kõlapinna nii kodu-, ühiskondlike ruumide kui ka telestuudiokujundustes. Tiina Mangi sõnul avas nende tee piiri taha ühele välislaevale konstrueeritud metalltool, mis pidi olema kõikuval pinnasel piisavalt tugev ja stabiilne.

Gurjanova märgib, et ka Thulemas on disainerid haaratud tootearengu protsessi algusest lõpuni. Edukast koostööst annavad tunnistust lõpuni läbitöötatud ja omavahel sobitatavad tooteperekonnad.

Kui kodusfääriga tegeleb rida väikseid ettevõtteid, siis suurtootjate pilk on suunatud ühiskondlike ja bürooruumide sisustusele. Näiteks Standard ja Thulema, istemööblitootja Jalax valmistab toole kohvikutesse, restoranidesse, aga ka metallmööblit raamatukogudele ja arhiividele ning koolimööblit. Julge sammuna on võetud tootmisse Martin Pärna kujundatud töökoht E1, mille ülim kompaktsus seisneb ühest pinnast kasvavas istmes ja arvutimonitoris ning lauas. Tuntust kogus see töökoht Riigikogu e-saalis.

Teise tugeva disainiharuna nimetab Gurjanova valgustikujundust, millel on samuti Eesti kontekstis pikk traditsioon. Tõnis Vellama koolitab endale ja teisele eesti nimekale valgustidisainerile Tarmo Luisule põnevalt eriilmelisi lähenemisi esindavaid noori. Kõrvuti noortega (Kalli Sein, Gabriel Verilaskja jmt) on uuesti valgusteid hakanud kujundama-tootma Mait Summatavet.

?Minimalistliku, rahuliku kujunduskeele eelistamine, vähesed detailid, naturaalne üldmulje ning läbi selle enda seostamine modernistliku vormikeele ning põhjamaise kujundustraditsiooniga on eesti disainile omane,? konstateerib Gurjanova. Aga mitte ainult.

Disainerid Rain Pluutus, Priit Verlin ja Dan Lukas ühendusest ClassXFurniture tulid Kölni mööblimessilt koju mitme rahvusvahelise tellimusega. Nende art deco laadis ameerikalik detailirohkus on eesti mööblikujunduse kontekstis erandlik. Valitsevaks kujunenud standardeid eirav ja atraktiivsust rõhutav käekiri, sõltumatus nii värvis kui ka vormis, on kindlustanud neile tähelepanu, sest ainsate eestlastena on nad pääsenud ka maineka Design Yearbooki kaante vahele.

Gurjanova hinnangul suudavad maailmas toimuvaga ühte sammu käies turul konkurentsi pakkuda nii vannitootjad kui ka moekate energiakookonite loojad. Näiteks Aquator ja Balteco on edukad Eestis ja väljaspool.

Autor: Tiina Kolk