PM: Kütusesolkijad levitavad ülihappelist reostust

Avastatud kütusesolkimistehastega on päevavalgele tulnud ka oht sattuda suvalisse paika vedelema jäetud happeste kütusejääkide ohvriks.

Esimene uue reostusliigi üliohtlik leid oli Harjumaal enne aastavahetust, kui juhuslik möödakäija avastas Riisipere endise asfaltbetoonitehase lähistelt metsast veoki, mille lastiks olid kohati ülikontsentreeritud, 88protsendilise väävelhappega mahutid, kirjutab Postimees.

Asja uurinud keskkonnainspektorid leidsid samasuguseid surmavalt ohtlikke nõusid metsast, kus maha tilkunud hape hävitas hetkega taimekõdu ja männiokkad, jättes järele musta maa.

Keskkonnainspektsiooni Harju osakonna töötajad on osakonnajuhataja Tiia Kaare andmetel menetlemas sel aastal juba kolmandat suurt reostusjuhtumit.

Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Aivar Pau sõnul on toll viimastel kuudel avastanud ridamisi «kütusepesulaid», mitmed neist on uurimise all, osa alles sihikule võetud.

Kaare alluvatel tuli eile Viimsis värskelt avastatud kütusesolkijate pesapaika revideerides ettevaatlikult astuda, sest inspektori töövormi juurde antakse aastas vaid üks paar kingi. Endise Kirovi-nimelise kalurikolhoosi aiandis, praegu Esmarile kuuluvas laohoones mitu aastat karistamatult pesitsenud kütusepesulas oli põrand mitme sentimeetri paksuselt täis happes leotatud saepurulöga.

Tallinna tolliinspektuuri kontrollitalituse peainspektor Enn Hõbemäe ütles, et ühest kuupmeetrist kütusest jääb värvaine väljapesemisel järele umbes 50 kilo jääkainet ? tõrvmusta nn ködi, mis on kohati ülihappeline. Kuna sellist segu pole võimalik põletada, sest see sööb ära ka keskkütteahju, on ködi ametlik kahjutustamine äärmiselt kallis.

Hõbemäe ütles, et võib ainult oletada, kuhu üliohtlikud jäägid jõuavad, sest ilmselgelt ei maksa kütusepiraadid nende kahjutustamise eest. Eri mahutitesse paigutatud «tootmisjäägid» jäetakse tavaliselt maha kõrvalistesse kohtadesse ja võimatu pole ka see, et mõni puhkaja need metsast avastab.