Nafta kergitab bensiini hinda ja inflatsiooni

Eelmise nädala lõpul kerkis naftabarreli hind Londoni börsil 37 ja New Yorgis isegi üle 40 dollari. Nõnda kallis oli nafta viimati enne Lahesõda 1990. aasta lõpus.

Nafta hinna tõusul on mitu põhjust. Esiteks USA, kus suvise autode kasutamise kõrghooaja eel on varud tavalisest väiksemad. USA tarbib üksi 40% maailma bensiinist. Teiseks Hiina, kus hoogsalt arenevas tööstuses ja veonduses järjest kasvab naftatoodete nõudlus. Kolmandaks on Iraagis toimuva võitluse teravnemine ja Saudi Araabia naftakäitiste vastu toimepandud terroriaktid suurendanud kartust, et naftatarnetes võib tekkida häireid.

Suhteliselt loiult on olukorra lahendamisse sekkunud peamine naftatootjate ühendus OPEC, mille strateegiliseks taotluseks on hoida nafta hind vahemikus 22?28 dollarit. Dollari nõrkuse tõttu peavad OPECi liikmesriigid seda hinda aga iganenuks ja on hinnatõusuga rahul.

Nafta hinna mõjul on ka Euroopas bensiini hind tõusule keeranud. Soomes maksab bensiiniliiter rekordilised 1,19 eurot (18,62 krooni). ConocoPhilips Finlandi juht Ari Rajala ei välista, et suvel võib see veel ligi krooni võrra kallineda. Nii kallis oli Soomes bensiin viimati kolm aastat tagasi.

Rootsis on bensiiniliiter aastaga kallinenud üle 1,7 Eesti krooni, olles jõudnud 17,54 krooni tasemele. Saksamaal maksis bensiiniliiter eelmisel nädalal 1,17?1,20 eurot (18,78 krooni). Shelli esindaja prognoosis, et hinnatõus võib keskmise autojuhi aastasele bensiiniarvele lisada üle 1500 krooni.

Nagu ikka, on nafta hinna tõusu tagajärjel võitjaid ja kaotajaid. Võitjaks on naftatöötlejad ja riigid, kus kõrged bensiinimaksud. Nii on Brent Complexi töötlemismarginaal, mis näitab toornafta ja naftasaaduste hinnavahet, esimese kvartaliga võrreldes kahekordistunud ja tasemel 7,7 dollarit barreli kohta. Riikidest on aga näiteks Rootsi, kus kaks kolmandikku bensiini hinnast moodustavad maksud, nelja kuuga teeninud bensiini käibemaksuga eelarvesse üle 1,7 miljardi krooni lisatulu.

Üha rohkem keskpangajuhte ja suurriikide liidreid juhib tähelepanu ohule, et kõrged kütusehinnad kiirendavad inflatsiooni, mille ohjes hoidmine võib sundida intresse tõstma, ning ohustavad majanduskasvu.

Tõnis Oja, Äripäeva analüütik:

Eestis sattus nafta hinna järsk tõus täpselt samale ajale, mil tõsteti autokütuste aktsiisi 1?1,5 krooni liitri kohta, millele lisandub 18protsendiline käibemaks.

Tarbijad on hinnatõusust ?okis. Samas on tänased marginaalid mõnevõrra väiksemad, kui kütusefirmad seda tahaksid. Hinnatõusu piirab osaliselt ka viimase paari aastaga toimunud autokütuste müügikäibe kasv, mis on kahanenud sel aastal vähem kui 5 protsendini aastas. 2002. a lõpus ja 2003. a alguses kasvas autokütuste tarbimine 15?18% aastas.

Et väiksemast kasvust suuremat osa saada, peaksid kütusemüüjad turuosa suurendama. Kui vahepeal tundus, et kütusemüüjad on turuosa omavahel ära jaganud, siis nüüd paistab, et konkurents ägeneb taas. Nii pakuvad turuliidrid Statoil ja Neste püsiklientidele 50sendist hinnasoodustust kütuseliitri kohta. Ehk nii palju ollakse valmis marginaalis kaotama, mis omakorda tähendab seda, et kütuste jaehind hakkab tõusma alles pärast seda, kui nafta hind on kerkinud veel 10%.