Rootsi ekspeaminister panustab Vene naftasse

Kõige rohkem on Bildtil naftafirmade aktsiaid, ütles ta Äripäevale antud intervjuus. Nõukogu liige ja osanik on ta Vene, Kasahstani ja Ukraina naftakompaniidesse investeerivas firmas Vostok Nafta, Rootsi naftafirmas Lundin Petroleum ja Rootsi IT-firmas HiQ. Lisaks on ta raha paigutanud ka USA aktsiatesse ning paljudesse fondidesse. Millistesse täpselt, ta siiski kommenteerida ei soovinud. Osad säästud on ta paigutanud ka kinnisvarasse.

?Investeerimisel peab ettevaatlikkus siiski säilima, sest kogu raha võib ka kaotada,? manitses ta investoreid ning tõi näitena Vene naftahiiu Jukose, mille aktsia hakkas langema pärast juhi vahistamist mullu suvel. Ka ekspeaminister ise on raha börsil kaotanud. ?Investeerisin kõvasti USA IT-sektori aktsiatesse ning kaotasin mulli lõhkemisel 2000. aastal suure hunniku raha. Aga mitte nii palju, et see oleks mind aktsiatest eemale peletanud,? möönis ta mõnusalt muheledes. ?Ka kaotused tuleb osata alla neelata,? lõpetas ta sirgeseljaliselt kaotuste teema.

?Orjadest tiigriteks? oli Bildti ettekande pealkiri Tallinnas Skandinaavia investoritele korraldatud seminaril East Capital Baltic Summit 2004, mis toimus aprilli lõpul. Seal andis Eesti taasiseseisvumise ajal Rootsi peaminister olnud Carl Bildt põhjaliku ülevaate Eesti, Läti ja Leedu arengust alates 1989. aastast. Ajalooõpikutest tuttava näoga poliitik tõi oma julge ja väga põhjaliku esinemise ning kunagiste mälestuste meenutamisega Balti ketist ja võitlusest teletorni ümber kananaha ihule.

Bildt ise Eesti ja Ida-Euroopa turule raha paigutanud ei ole, aga ta näeb nendes riikides sellele vaatamata suurt potentsiaali ning seda just Euroopa Liitu astumise toel. ?Usun Eesti edaspidisesse majanduskasvu,? ütles ta vastates väitele, et Eesti analüütikute hinnangul on siinsed aktsiad juba ülehinnatud.

Rootsi inimeste investeerimisharjumuste kohta märkis Bildt, et kindlasti investeerivad enam kui pooled pered aktsiaturgudele. ?Iga vähegi mõtleva Rootsi inimese prioriteet on panna säästud teenima,? ütles Bildt.

Praegu on Rootsis kasvav huvi just Balti riikide ja Ida-Euroopa turgude vastu. Rootsis pärsib tema sõnul investeerimist topeltmaksustamine.

Bildtil on ka hea meel, et Skandinaavia börsid ühinevad, siis on väiksemad börsid likviidsemad ja Soome ja Rootsi turud ei sõltu vaid Nokia ja Ericssoni aktsiatest.

Kommenteerides teemat, et Eestis ei taha firmad börsile, märkis Bildt, et ka Rootsis on firmasid, kes võiksid seal olla, aga seda oma vabaduse kaotamise hirmus ei soovi, näiteks mööblikaubamajade kett IKEA.

Mingit väljakujunenud investeerimisstiili ega -eeskuju Bildtil ei ole. Algajal investoril soovitab ta lähtuda põhireeglist ning jaotada raha regioonide vahel. Tema paneks raha võrdselt USAsse, Venemaale, Euroopa Liidu uutesse riikidesse ja ka teise ringiga liituvatesse riikidesse ning Indiasse ja Jaapanisse. ?Venemaal saab praegu kasu lõigata tarbimise kasvust,? märkis Bildt.