Tere, perestroika

Inno Tähismaa 10. mai 2004, 00:00

Mitmed Eesti juhtivad poliitikud on asunud võitlema öise alkoholimüügi vastu.

See on üks viimase aja initsiatiividest keelamiste reas, mis on puudutanud nii alkoholi müüki teatud päevadel ja kohtades kui ka näiteks prostitutsiooni keelustamist. Need initsiatiivid tulenevad levinud arusaamast, et keelamine aitab panna teatud nähtustele piiri.

Pealtnäha pole keelamises midagi halba. Sest mis on selles kurja, kui praegune hedonistlik lõbujanu asendub kasina protestantliku eetikaga. Ja inimkond on oma eksistentsi jooksul korduvalt ühtesid või teisi asju ära keelanud. Keelatud on valetamine, varastamine ja üleaisalöömine. Muistsetel eestlastel oli keelatud maad osta ja vabalt ringi liikuda. Pikka aega oli naistel keelatud valimistel osalemine ja ülikoolis käimine.

Islamimaades on naistel keelatud oma ihu avalik demonstreerimine. Natsire?iimi ajal ja nõukogude süsteemis oli keelatud armastus samasooliste vastu. Enamikus riikides on keelatud homoabielud ning narkootiliste ainete tarbimine.

Öise alkoholimüügi keelamine tähendab, et ühiskonnal on soov anda osa alkoholiturust oma kontrolli alt ära. Kas politsei suudab taksoviina vastu võidelda, nagu loodab viinamüügi keelustamise üks initsiaatoreid, Riigikogu liige Mai Treial?

Ilmselt on see naiivne lootus. Taksoviina vastu oldi hambutud isegi ajaloo ühes võimsamas politseiriigis Nõukogude Liidus, praegusest Eestist rääkimata. Majanduslikud, ratsionaalsed argumendid keelamise kasuks ei räägi.

Alkoholi hakati küll statistiliselt vähem tarbima, aga see tulenes asjaolust, et viinaäri läks nn spekulantide kätte. Riik kaotas kontrolli alkoholi müügist laekuvate maksude üle.

Eestit saadavad samad ohud, mis perestroikaaegset nõukogudemaad. Keelustamine annab uut hoogu salaviinaärile, mis paari viimase aastaga on hakanud kokku kuivama. Nagu on märkinud alkoholitootja Remedia turundusjuht Sirje Potissepp, ei tea täpselt keegi, kui palju alkoholi liigub mustal turul. Seepärast ei saa ka väita, et praegune statistiline tarbimise tõus on seotud tarbimise tegeliku kasvuga. Lihtsalt palgad on tõusnud ja inimesed jaksavad osta legaalsete tootjate viina.

Keelamine raiuks sama oksa, kus ühiskond ise istub: viinaäri läheb jälle põranda alla, riigil jäävad maksud saamata ja üha vähem on seda raha, mida saaks kulutada alkoholivastaseks selgitustööks.

Keelustamise kasuks ei räägi ka emotsionaalsed argumendid. Esiteks see, et inimene on loomult lõbujanuline. Alkoholi on nii öösel kui ka päeval tarbitud aastatuhandeid. Vahest on veel meeles, et alkoholi tarbimisele ei suutnud ka Eesti NSVs keelamine piiri panna.

Inimesed olid nutikad, käiku läksid alternatiivsed alkoholi sisaldavad kaubad nagu apteegipiiritus ja eeter. Kauplustest kadusid välgukiirusel tualettveed Lesnaja ja Troinoi. Ridamisi oli juhtumeid, kus inimesed end Aknooliga mürgitasid.

Ja otse loomulikult tõusis tuhast puskariajamine. Miilits ei jõudnud niipalju puskariaparaate konfiskeerida, kui neid juurde tekkis. Perestroika vahetas sildid, aga sisu jäi samaks. Rahvas jõi edasi. Kommunismi ehitamises ja valedes pettunud inimesed uputasid oma mure viinaklaasi.

Ühiskonna probleem pole mitte öine alkoholimüük ega ka mitte alkoholism, vaid see, miks mees või naine joob. Miks maal inimesed ainult joovad, nagu on öelnud endine valitsusjuht, Eesti esindaja Euroopa Komisjonis Siim Kallas? On naiivne arvata, et juuakse sellepärast, et poes alkoholi müüakse. On avalik saladus, et maal juuakse salaviina. Sest palgad on väiksed, tööd on vähe ja raha ka eriti ei ole. Viinaklaas on abimees igapäevamurede leevenduseks.

Mul oli võimalus olla Amsterdamis 30. aprillil. See on eriline päev, ka Hollandi jaoks. Sest sel päeval on kõik lubatud. Võid juua nii palju, kui tahad, ka tänaval. Võid suitsetada kanepit nii palju, kui tahad, ka tänaval. Võid olla prostituut või kasutada prostituudi teenust. Nii palju kui tahad. Aprilli viimane päev on kuninganna päev, aasta tähtsamaid pidupäevi.

Holland on liberaalne maa. Lisaks kanepile ja prostituutidele on legaliseeritud homoabielud ja eutanaasia. Valitsuse liikmed tunnistavad, et on suitsetanud kanepit. Ja erinevalt USA ekspresidendist Bill Clintonist ütlevad nad, et on kanepiauru alla tõmmanud. Vabadus distsiplineerib.

Hollandis täheldatakse narkootikumide tarvitamise vähenemist noorte hulgas. Prostituute ja kanepit tarbivad peamiselt turistid, kes tulevad massidena sedasama vabadust kogema. 30. aprillil olid Amsterdami tänavatele kogunenud miljonid inimesed lihtsalt õnnelikud. Iseenda ja oma riigi üle. Polnud näha ühtegi purupurjus ringi kakerdavat tegelast.

Valida on vabaduse ja perestroika vahel. Mina valin vabaduse.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing