Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Soome firmadel kindel soov Venemaale investeerida
Soome-Vene kaubanduskoja värske baromeetri järgi on pea iga teine Soome firma viimase kuue kuu jooksul eksporti Venemaale suurendanud ning teist samapalju kohapeal käivet kasvatanud. Üle poole vastanuist on Venemaale investeerinud ning 55% plaanib seda teha lähema kuue kuu jooksul. Põhjus on ilmne ? ligi 90% vastanuist usub, et Venemaa kiire majanduskasv jätkub.
Samas on Soome firmade optimism enda väljavaadete osas vähenenud. Põhjuseks kasvav konkurents, mille Soome firmad on esmakordselt ära märkinud kui ühe olulise kasvu segava teguri. Samuti euro tugevus.
Kõige optimistlikumad on küsitluse järgi Soome kaubandusettevõtted, ehkki mitmed suured ketid, nagu Kesko, pole veel Vene turule läinud.
Tradeka Internationali juht Waldemar Tuutti lausus, et just jaekaubandusest, kus on välja ehitatud napilt kolmandik võrgust, saab lähiajal Venemaa tähtsamaid kasvusektoreid. Venemaa jaekaubandusturg on kümme korda suurem kui Soomes, vähemalt 100 miljardit eurot. ?Sellist kasvu mujal ei näe. Paari aasta pärast on Venemaa Euroopa kõige olulisem jaekaubandusturg,? ütles Tuutti. Tradeka avab tänavu Peterburi lähistel oma kolmanda supermarketi.
Tuutti sõnul peaks Soome paremini ära kasutama oma geograafilist eelist ? Helsingist Peterburi on vaid 400 kilomeetrit ja üks piiriületus.
Tagasihoidlikumalt hindavad oma võimalusi Venemaal Soome teenindus- ja tööstusfirmad, ehkki mitmed näevad tootmise ja ekspordi kasvu.
Näiteks RavintoRaisio, millel on Moskvas tehas, peaks tegevjuhi Olavi Kuusela sõnul tänavu otsustama tootmise laiendamise. Edaspidi peaksid Venemaa ja Poola andma kolmandiku firma käibest, praegu on see 10%.
Metso Automationsi Venemaa haru juhi Teuvo Laaksoneni sõnul on firma eksport Vene turule aastaid kasvanud 20% tempos ning nõudlus on jätkuvalt suur.
Metsanduskontserni UPM Kymmene divisjoni juht Harald Finne on samuti rahul tootmisüksustega Venemaal, kuid ütles, et suur investeering näiteks paberi- ja tselluloositehase rajamiseks ei tule enne, kui õiguskeskkond ei parane.
Suuremaid probleeme Venemaaga äri ajamisel tekitasid Soome ettevõtjatele tolliformaalsused, bürokraatia, puudulikud seadused, ametnike tegevus ning konkurents. Soome toiduainetööstusele võib edaspidi tagasilöögi anda ka ELi eksporditoetuste kaotamine, mis on seni toetanud näiteks Valio eksporti Venemaale.
Läinud aastal andis Venemaa 12% Soome koguimpordist ja 8% ekspordist. Eksport kasvas 11% ja import peamiselt energiakandjate hinnatõusu tõttu 22%.