Riik ja TeliaSonera pakkumises jäigad

TeliaSonera ei taha Eesti Telekomi aktsiaid pakkumise käigus osta, kui ta ei saa vähemalt 85 protsendi aktsiate omanikuks. Eesti rahandusminister Taavi Veskimägi taaskinnitas, et senise pakkumise hinna juures jätkab riik Eesti Telekomi aktsionärina.

Kui riik ei anna TeliaSonerale järele, on Eesti Telekomi aktsionäridel põhjust mõelda aktsiate omamise mõttekuse üle. Investoritel, kes ei ostnud aktsiat spekuleerimaks ülevõtmispakkumisele, on ehk põhjust võtta eeskuju riigi käitumisest. Kuni neljapäevani oli TeliaSoneral valida, kas nad nõustuvad ka väiksema kui 85protsendise osalusega firmas või mitte. TeliaSonera tegi valiku ja otsustas, et firmale pole siduv pakkumine, kui osalus aktsiakapitalis jääb alla 85 protsendi. Ilma riigi osaluseta, kellele kuulub 27,2 protsenti aktsiatest, pole sellist osalust võimalik omandada.

Tundub tõenäoline, et TeliaSonera pakkumise ärakukkumine võib tuua paremast ülevõtmispakkumisest unistajaid aktsiaid müüma. Eriti võib müüma oodata lühiajalist raha börsile paigutanud spekulante, kes ei taha aktsionäridena jätkata. Osa aktsionäre jääb ilmselt ootama ja vaatama, võimalik, et nad muutuvad pikaajalisteks investoriteks.

Pikaajaliselt võib muidugi oodata, et TeliaSonera huvi Eesti Telekomi aktsia vastu raugenud pole. Firma huvi on osta aktsiaid võimalikult madala hinnaga, investorite huvi aga müüa võimalikult kallilt.

Tõenäoline spekulantide kasvav aktsiamüügihuvi võib aktsia hinda kukutada.

Reedel langesid viie firma aktsiate hinnad enam kui kaks protsenti. Palju kirgi tekitanud Eesti Telekomi aktsia hind langes 2,4 protsenti, 115,16 kroonile. Selle firma aktsiaga tehti 4,3 mln krooni käivet. Sellest suurem oli ligi kolm protsenti, 91,69 kroonile langenud Hansapanga aktsia käive, mis küündis 14,8 mln kroonini. Hansapanga aktsia languse taga võib olla lihtsalt tehniline korrektsioon või hirm, et võitlus turuosa pärast vähendab panga kasumlikkust.