Põllumajandusministeerium ei usu veini kallinemist

Täna vastuvõetud alkoholiseaduse muudatuste järgi kehtima nõue iga veinisordi registreerimise kohta riiklikus alkoholiregistris. Alkoholiregistris registreeritakse lisaks veinile ka viin, viski ja kõik teised alkohoolsed joogid.

Alkoholiregister on vajalik eelkõige selleks, et kindlustada müüdava alkoholi seaduslikkus, samuti alkoholiga seotud maksude laekumine. Alkoholiaktsiisist laekub riigi eelarvesse ligikaudu 1,3 miljardit krooni aastas, lisaks sellele käibemaks. Suurtes tootjariikides nagu Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia aktsiismaks veinile puudub, käibemaks aga tuleb muidugi sealgi maksta.

Euroopa Komisjoni määrus 884/2001 sätestab eeskirjad muuhulgas ka veinisektorit puudutavate registrite kohta. Määruses on antud liikmesriigile õigus veiniregistrit pidada. Alkoholiregistrit peavad ka näiteks Soome ja Rootsi.

Eesti alkoholiseaduse muudatustega lihtsustub veini ja üldse alkohoolsete jookide maaletoomise ja registreerimise kord. Näiteks pole enam vaja esitada tootjapoolset vastavusdeklaratsiooni, Ühendusest Eestisse toodud veinide puhul ei nõuta enam täiendavat analüüsi jne.

Registritasu 150 krooni joogi margi pealt jaguneb aga partiile, mille suurus võib olla tuhandeid pudeleid, seega üks pudel kallineb seeläbi vaid mõne(kümne) sendi võrra.