• OMX Baltic0,07%300,58
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,04%1 198,54
  • S&P 5000,38%5 990,71
  • DOW 300,18%42 282,34
  • Nasdaq 0,47%19 537,97
  • FTSE 100−0,15%8 761,83
  • Nikkei 225−0,13%38 354,09
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,65
  • OMX Baltic0,07%300,58
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,04%1 198,54
  • S&P 5000,38%5 990,71
  • DOW 300,18%42 282,34
  • Nasdaq 0,47%19 537,97
  • FTSE 100−0,15%8 761,83
  • Nikkei 225−0,13%38 354,09
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,65
  • 21.05.04, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ettevõtjate võimalused saada ELi toetusraha mitmekordistusid

Euroopa Liit ja Eesti riik jaotavad nüüdsest iga-aastaselt Euroopa Liidu struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi kaudu ligi kolm korda rohkem raha, kui tehti seda enne Eesti liitumist eelstruktuurifondide kaudu.
Tähelepanuväärne on see, et alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga on abirahade saamise võimalus muutunud hõlpsamalt just erinevatele ettevõtetele, kuivõrd eelstruktuurifondid olid peamiselt riikliku tähtsusega ja suunatud haldussuutlikkuse tõstmisele.
Raha saajateks võivad olla vaid juriidilised isikud, seega peamiselt kohalikud omavalitsused ja eraettevõtjad. Peamiseks komistuskiviks võib siiski raha taotlemise protsessis saada abi küsija oskamatus vormistada vajalikke dokumente ja suhelda toetusüksustega. Täiendavalt ja sarnaselt struktuurifondidega saab taotleda finantsabi ka Ühtekuuluvusfondist (CF), seni tuntud kui transpordi ja keskkonna eelstruktuurivahend (ISPA), mis keskendub peamiselt veevarustuse, heitvee ärajuhtimise, prügimajanduse ja transpordi alade toetamisele.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ühtekuuluvusfondi puhul tuleks rõhutada seda, et abi saajaks on riik, mitte vahetu abivajaja, seega mängib siin jätkuvalt olulist rolli projektijuhtimine ministeeriumide ja kohalike omavalitsuste tasemel.
Eestile finantsabi seni vahendanud ISPA, põllumajanduse ja maaelu arendamise programm (SAPARD) ja sotsiaal-majanduslik arengu, administratiivse suutlikkuse ja seadusandluse harmoneerimise programm (Phare) kõik kokku tõid pelgalt otsese rahalise väljundina Eestisse hinnanguliselt keskeltläbi kuni 1,3 miljardit krooni aastas ja liitumiseelselt kokku ligi 8 miljardit krooni.
SAPARD ja Phare on rahastamise allikana väljamakseteks avatud veel kuni 2006. aasta lõpuni, samas kui ISPA finantsvahendid ja projektide finantseerimine lähevad aga üle Ühtekuuluvusfondi.
Autor: Aleksander Vares

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 24 p 14 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele