Ettevõtjate võimalused saada ELi toetusraha mitmekordistusid

Aleksander Vares 21. mai 2004, 00:00

Euroopa Liit ja Eesti riik jaotavad nüüdsest iga-aastaselt Euroopa Liidu struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi kaudu ligi kolm korda rohkem raha, kui tehti seda enne Eesti liitumist eelstruktuurifondide kaudu.

Tähelepanuväärne on see, et alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga on abirahade saamise võimalus muutunud hõlpsamalt just erinevatele ettevõtetele, kuivõrd eelstruktuurifondid olid peamiselt riikliku tähtsusega ja suunatud haldussuutlikkuse tõstmisele.

Raha saajateks võivad olla vaid juriidilised isikud, seega peamiselt kohalikud omavalitsused ja eraettevõtjad. Peamiseks komistuskiviks võib siiski raha taotlemise protsessis saada abi küsija oskamatus vormistada vajalikke dokumente ja suhelda toetusüksustega. Täiendavalt ja sarnaselt struktuurifondidega saab taotleda finantsabi ka Ühtekuuluvusfondist (CF), seni tuntud kui transpordi ja keskkonna eelstruktuurivahend (ISPA), mis keskendub peamiselt veevarustuse, heitvee ärajuhtimise, prügimajanduse ja transpordi alade toetamisele.

Ühtekuuluvusfondi puhul tuleks rõhutada seda, et abi saajaks on riik, mitte vahetu abivajaja, seega mängib siin jätkuvalt olulist rolli projektijuhtimine ministeeriumide ja kohalike omavalitsuste tasemel.

Eestile finantsabi seni vahendanud ISPA, põllumajanduse ja maaelu arendamise programm (SAPARD) ja sotsiaal-majanduslik arengu, administratiivse suutlikkuse ja seadusandluse harmoneerimise programm (Phare) kõik kokku tõid pelgalt otsese rahalise väljundina Eestisse hinnanguliselt keskeltläbi kuni 1,3 miljardit krooni aastas ja liitumiseelselt kokku ligi 8 miljardit krooni.

SAPARD ja Phare on rahastamise allikana väljamakseteks avatud veel kuni 2006. aasta lõpuni, samas kui ISPA finantsvahendid ja projektide finantseerimine lähevad aga üle Ühtekuuluvusfondi.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:28
Otsi:

Ava täpsem otsing