Eile Riigikogu sotsiaalkomisjonis arutusel olnud uus töölepinguseadus tekitas teravaid vaidlusi.
Osa komisjoni liikmeid soovib seadusega luua paremaid tingimusi ettevõtetele ning osa töötajatele, kirjutab Eesti Päevaleht.
Et tegu on olulise seadusega nii töötajatele kui ka tööandjatele, seda näitab ühelt poolt ka seaduseelnõu suhtes esitatud parandusettepanekute arv ? umbes paarsada.
Eile sotsiaalkomisjoni tööst asendusliikmena osa võtnud Reformierakonna liige Rein Aidma ütles, et erakond soovib seaduse väljatöötamisel hea seista selle eest, et regulatsioon ei tuleks liialt ettevõtteid ahistav. Eriti püüab erakond pöörata tähelepanu sellele, et seadus just väikeettevõtjate huve silmas peaks. ?Väikeettevõtja on see, kes loob meile edaspidi uusi töökohti juurde. Meie erakond tunneb muret, et regulatsioonid oleks tasakaalus mõlemalt poolelt ? väikeettevõtja peab olema samas positsioonis kui töövõtja,? ütles Aidma.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Sotsiaalkomisjoni aseesimees Kadi Pärnits (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) ütles, et Reformierakond ning Res Publica on esitanud uue töölepinguseaduse eelnõu suhtes mitmeid ettepanekuid, mis selgelt tööandjat soosivad. ?Seis on siin selline, et vastamisi on sotsiaaldemokraatide ettepanekud versus Res Publica ja Reformierakonna omad. Võimuerakonnad on teinud üsna jubedad ettepanekud,? ütles Pärnits.
Tema sõnul soovivad võimuerakonnad võtta uue seadusega tööandjalt kohustusi ning panna töötajale täiendavaid kohustusi. Ühe näitena tõi Pärnits ettepaneku, mille kohaselt ei peaks tööleping olema kirjalikult sõlmitud. Ka ei vaata sotsiaaldemokraadid hästi ettepanekule, mille järgi peaks tööandja töölepingu lõpetamisest ette teatama vaid ühe kuu ning et töölepingu lõpetamise korral makstaks hüvitist kahe kuupalga ulatuses, hoolimata sellest, kui kaua on töötaja ettevõttes töötanud.