Moodsad silmahädad

Doktor Krista Turmani arvates võiksid hommikust õhtuni, päevast päeva, aastast aastasse arvuti taga istuvad ja silmades väsimust tundvad kontorirotid tulla silmaarsti vastuvõtule. Nii saaks uuringute abil selgeks, kas tegemist on haigusnähuga, mida peab ravima, või saab olukorda prillidega korrigeerida.

Tänapäeval pakuvad paljud silmaarstid, kellel on oma praksises kasutusel digitaalne kaamera, patsientidele võimalust pildistada silmapõhja, täpselt fikseerida selle seisundit ning võrrelda seda varasemaga. Doktor Turmani rõõmustab asjaolu, et üha enam noori tuleb vastuvõtule sooviga saada täielik ülevaade oma silmadest.

?Kontorites töötavatele noortele inimestele määratud plussprillid erinevad nendest, mida teeme üle neljakümnestele, kes lähedale enam ei näe,? selgitab oftalmoloog. ?See pluss hajutab silmaväsimust ja kaitseb silma. Teistele tuleb iga pooleteise aasta järel plusse juurde,? ütleb silmaarst. Aga enne, kui need nn kontoriplussid välja kirjutatakse, kontrollitakse patsiendi silmi põhjalikult, et välistada kõiki teisi võimalusi.

Kogenud silmaarsti nõuandel võiksid need, kelle silmade koormus on iga päev oma silmaga hakkama saamiseks liiga suur, muretsedagi prillid ? kas või ainult nullklaasiga. Ent otsuse prillikandjate klubi kasuks, kus silmad on hoitud ja alati rõõmus meeleolu, peab inimene ise langetama.

Paljud vajavad oma igapäevatöös võimalust vaadata kaugele ja lähedale kiirelt ja mugavalt. Et saada hakkama ilma kahe paari prillideta, tuleb doktor Turmani sõnul valida progresseeruvate klaasidega prillid. Selliste prillidega harjumine võtab aega ja nõuab algul iga päev vähemalt ühe tunni jagu harjutamist.

Neile, kelle töö ei võimalda kontoritoolilt kas või mõneks minutikski tõusta, soovitab Krista Turman teha iga kolmveerand tunni järel paariminutilisi pause, mille ajal suunata pilk kaugusesse. Selle lihtsa moodusega saavad silmi puhata need, kes pole prillidega nõus ja proovivad harjutustega olukorda parandada.

Teine väga moodne kaasaegne silmahäda on kuiva silma sündroom. ?Kuiv silm põhjustab vaeva nii täiskasvanutele kui ka lastele. Täiskasvanud oskavad kaevata: õhtuks on mu silmad punased, tulised, nagu liiva täis. Lapsed ei oska sageli öelda, mis neile muret teeb, kuni vanemad märkavad, et nad pilgutavad sageli silmi,? nendib Krista Turman.

Kuiv silm tekib siis, kui inimesel ei ole silmade niisutamiseks piisavalt pisaraid või nende koostis ei vasta füsioloogilistele omadustele.

Kuiva silma ravi määrab pärast põhjalikke uuringuid arst. Apteekide käsimüügis on saadaval mugavas pakendis ühekordseks kasutamiseks mõeldud ilma säilitusaineteta tilku. Ainult tilkadest mõnikord ei piisa ja patsiendile kirjutatakse prillid. Kontaktläätsede kandmise otsustab inimene eelkõige ise. Vaid põletikule kalduvate silmadega inimestele ei ole läätsed soovitatavad.

Doktor Krista Turman ütleb, et kui konkreetsete silmahaigustega patsiente kutsutakse regulaarselt vastuvõtule, siis näiteks ?väike pluss? võib käia üle kahe aasta oma nägemist kontrollimas. Tema soovitus igaühele on: ?Hoia oma silmi nagu silmatera!?

Autor: Tiina Kolk