Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Omavalitsustel tuleb ehitusloasse süveneda

    Samas kinnitab igapäevane praktika, et üsna sageli on antud nõusolek seaduses sätestatud menetlusnõudeid või keeldusid rikkudes, mis omakorda võib kaasa tuua ehitusloa vaidlustamise ja tühistamise.
    Üldreeglina kannab ehitusloa õiguspärasuse eest vastutust selle andja, kohalik omavalitsus. Samas on ehitusloa kehtivust eeldanud isikul kohalikult omavalitsuselt kahju nõudmine problemaatiline.
    Eraisikust ehitaja puhul on võimalik, et isikut ei kohustata õigusvastase ehitusloa alusel püstitatud ehitist lammutama ehk siis reaalset kahju ei teki.
    Kinnisvaraarendajate puhul on aga ehitusvaidlustes hakatud viitama niinimetatud kõrgendatud teadmistele vastavatest seadustest ning sellest tulenevalt põhjendamatule ootusele, et õigusvastane ehitusluba jääb kehtima.
    See on aga omakorda kahju hüvitamisest keeldumise aluseks.
    Kuigi võib vaielda, kas isikuid on õige näiteks eelviidatud alustel erinevalt kohelda, on selge, et üha enam on ka ehitusettevõtjate huvides enne ehitustööde alustamist veenduda, et ehitusloa väljastamine on toimunud seaduses sätestatud nõudeid järgides, et vältida hilisemaid probleeme.
    Keeruliseks muudab selle aga kohalike omavalitsuste erinev praktika ehituslubade väljastamisel, kuigi seadus kehtib kõigile ühetaolisena. Nimelt vaadatakse paljudes omavalitsusüksustes mööda haldusmenetluse seadusest, millega kehtestatud korrast tuleb aga ehituslubade väljastamisel juhinduda.
    Haldusmenetluse seadusest tuleneb uurimispõhimõte ehk siis kohustus välja selgitada kõik ehitusloa väljastamisega seotud olulise tähendusega asjaolud.
    Vajadusel peab ehitusloa väljastaja koguma selleks tõendeid oma algatusel.
    Kõige olulisemaks tuleb siinjuures pidada iga ehitusloa andmisest puudutatud isiku õigust olla ära kuulatud, ehk siis õigust enne ehitusloa väljastamist esitada selle kohta endale sobivas vormis arvamus ja võimalikud vastuväited. Isiku ärakuulamine võimaldab haldusorganil selgitada, millises ulatuses taotletud ehitusloa väljastamine isiku õigusi ja huve riivab, ning otsida võimalusi kõiki puudutatud isikuid rahuldava lahenduse saavutamiseks.
    Siinkohal kerkib kohe mitu küsimust. Esiteks küsimus isikute ringist, kellele peab andma võimaluse arvamust esitada.
    Põhjendatud on seisukoht, et kindlasti tuleks nendena käsitleda naaberkruntide, -kinnisasjade omanikke, kelle kinnisasja võimalik ehitustegevus puudutab. Praktikas seda nõuet aga ei järgita ning tihti saadakse ehitusloa andmisest teada alles siis, kui kõrvalkrundil on niiöelda kopp maasse löödud.
    Tavaline vastuväide on ehitusloa kehtestamiseks antud kahekümnepäevane tähtaeg, mida arvestades kõiki teisi vajalikke toiminguid peetakse ärakuulamiskohustuse täitmiseks ebapiisavaks. Kui eelnimetatut võiks tulenevalt konkreetse ametkonna töökoormusest veel aktsepteerida, siis täiesti lubamatu on kahjuks ametitesiseselt üsna levinud seisukoht, et vahet pole, nagunii väljastaksime taotletud ehitusloa. Kas ametnike distsiplinaarkorras karistamine on õige vahend selle põhimõtte muutmiseks, on küsitav. Küll aga peaksid kohalike omavalitsuste vastavate üksuste juhid selles osas enam teavitustööd tegema.
    Ei ole uudis, et isikute õigus õiglasele ja tõhusale haldusmenetlusele on üks Euroopa Ühenduse õiguse üldpõhimõtetest
    Teine küsimus on, milliseid vastuväiteid võiks ehitusloa andmisest puudutatud isik ehitusloa andmisele esitada.
    Ehitusseaduse § 24 loetleb ammendavalt alused, mille esinemisel peab kohalik omavalitsus ehitusloa andmisest keelduma, näiteks juhul, kui selgub, et ehitusprojekt ei vasta kehtestatud detailplaneeringule.
    Praktikas ongi tekitanud küsimusi tihti esinev olukord, kus näiteks mitme kinnistu kohta on kehtiv detailplaneering. Samas soovivad osa kinnistute omanikud realiseerida oma kruntidel ehitusõigust teisiti, kui seda näeb ette aastaid tagasi kehtestatud planeering, ning nad on esitanud taotluse oma kinnistute osas uue detailplaneeringu algatamiseks. Seega on ju ilmselge, et nimetatud isikud on eriliselt huvitatud sellest, kas ja milliseid ehituslubasid olemasoleva detailplaneeringu alusel väljastatakse.
    Kui on vajadus muuta kõrvalkrundi osas kehtivat planeeringut, siis oleks iseenesest õiglane ehitusloa väljastamisel ka arvestada ka seda, kas ja mil määral võib püstitatav ehitis hakata takistama või piirata uue taotletud planeeringulahenduse elluviimist.
    Haldusmenetluse seadus lubab kohalikul omavalitsusel hinnata ehitusloa väljastamisel muu hulgas kõiki olulisi asjaolusid, kaaludes puudutatud isikute tähelepanuväärivat huvi, ning on küsitav, kas ehitusseaduse § 24 lõige 1 ammendav loetelu ehitusloa väljastamise keeldumise alustest seda väärab.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.