- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,06%6 201,48
- DOW 300,96%44 520,27
- Nasdaq −0,63%20 240,39
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,47
- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,06%6 201,48
- DOW 300,96%44 520,27
- Nasdaq −0,63%20 240,39
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,47
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Teadus vajab rohkem rakendust
Poliitikute seisukohavõttudes ja arengustrateegilistes dokumentides ?Eesti edu 2014? ja ?Teadmistepõhine Eesti? on meil kõik korras. Paraku näitavad uuringud, et meie tööstuse uus struktuur on küll välja kujunenud, kuid selle peamine arengusuund ei ole teadmistepõhine majandus. Kõrgtehnoloogilise tootmise osakaal kipub hoopiski langema. Ei jätku spetsialiste ja oskustöölisi, tootlikkuse ja ekspordi tase ei ole piisav.
Nende taha on juba jäänud mitmed olulised investeeringud. Meie tootlikkuse makronäitajad ei kasva. Teaduste Akadeemias toimunud ettevõtjate ja teadlaste seminaril selgus karm pilt: ettevõtjad ei tea piisavalt, mida ülikoolides tehakse, ning teadlased ei ole huvitatud praktiliste probleemide lahendamisest. Piltlikult öeldes istub kumbki osapool oma liivakastis, samas nende vahel asub tipptehnoloogiline ehitusmaterjalide tehas.
Enamik Eesti ettevõtteid, ka kõige edukamad, ei ole väidetavalt veel valmis teadusmahukaks tootmiseks. Pakilised äriprobleemid on mujal, neil pole aega ega raha keskenduda uute, aja- ja kapitalimahukate ning riskantsete projektide käivitamisele. Ja omanikud vaatavad aasta lõpuks siiski ennekõike kasumiaruande numbreid. Lühidalt: erakapital ei investeeri rakendusuuringutesse, vaid reinvesteerib kapitali muul viisil.
Seega on ülikoolide teadus- ja arendustöö finantseerimine jäänud lõviosas riigi kanda. Võrreldes ELi keskmisega, 2%, on meie kulutused teadus- ja arendustegevusele kõigest 0,8% ning enamuses suunatud alusuuringutele. Vaatamata väiksusele, on Eestil mõnes teadusvaldkonnas tipptegijad, kes hoiavad Eesti alusuuringute lippu maailmas kõrgel.
Ettevõtja ja riigi seisukohast ei tooda teadusartiklid veel otsest majanduslikku kasu. Mujal maailmas kulub 60?65% teaduse rahastamisest uute toodete ja tehnoloogiate väljatöötamisele. Eestis on see protsent 25. Kui majandusarengu juhtriikides on alus- ja rakendusuuringute ning arendustegevuse proportsioonid 1:3:6, siis Eestis vastavalt 4:3:2.
Rakendusuuringute maa on suures osas jäetud ettevõtjatele. Kuid miks peaks ettevõtjad soovima riskida? Põhjus on innovatsioon ehk ettevõtte uued või oluliselt täiustatud tooted (kaubad või teenused) ja tootmisprotsessid. See annab konkurentsieelise. Osa innovatsiooni tulemustest ? uued ja unikaalsed teadmised ? on intellektuaalne omand. See on õiguslikult kaitstav ning ettevõtja, või sagedamini teadusasutusega ühine projektikonsortsium, on sel viisil õigustatud saama tulu uuest teadmisest ja selle viljadest.
Ettevõtjatele on aga oluline mõista: teadusruum on selles mõttes piiratud, et intellektuaalse omandi valdajal ? üksikisik, kollektiiv või konsortsium ? on enamjaolt ainuomaniku õigused. Kui keegi konkurentidest teeb sammu esimesena, on ettevõtjale see rong läinud.
Seega on marssalikepike iga ettevõtja seljakotis: innovatsiooniga kaasnevate intellektuaalsete õiguste omanikuna oleks turg ettevõtja teha.
Meie kõrval on Soome ja Rootsi ? ühed maailma liidrid teadus- ja arendustegevuse investeeringutes kui tulemuslikkuses. 1. maist oleme nendega samas majandusruumis ning väga olulise sammu võrra lähemal mitme Tallinna ja Hel-singi vahelise idee teostumisele. Lähema kolme aasta jooksul investeerivad riik ning EL Eesti teaduse infrastruktuuri ? kujundlikult öeldes: laboritesse ? 400 miljonit kr. Koostöö ettevõtluse ja teaduse vahel saab aga tekkida ainult siis, kui on huvi mõlemalt poolt.
Autor: Peep Sürje
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele