Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Teadus vajab rohkem rakendust

    Poliitikute seisukohavõttudes ja arengustrateegilistes dokumentides ?Eesti edu 2014? ja ?Teadmistepõhine Eesti? on meil kõik korras. Paraku näitavad uuringud, et meie tööstuse uus struktuur on küll välja kujunenud, kuid selle peamine arengusuund ei ole teadmistepõhine majandus. Kõrgtehnoloogilise tootmise osakaal kipub hoopiski langema. Ei jätku spetsialiste ja oskustöölisi, tootlikkuse ja ekspordi tase ei ole piisav.
    Nende taha on juba jäänud mitmed olulised investeeringud. Meie tootlikkuse makronäitajad ei kasva. Teaduste Akadeemias toimunud ettevõtjate ja teadlaste seminaril selgus karm pilt: ettevõtjad ei tea piisavalt, mida ülikoolides tehakse, ning teadlased ei ole huvitatud praktiliste probleemide lahendamisest. Piltlikult öeldes istub kumbki osapool oma liivakastis, samas nende vahel asub tipptehnoloogiline ehitusmaterjalide tehas.
    Enamik Eesti ettevõtteid, ka kõige edukamad, ei ole väidetavalt veel valmis teadusmahukaks tootmiseks. Pakilised äriprobleemid on mujal, neil pole aega ega raha keskenduda uute, aja- ja kapitalimahukate ning riskantsete projektide käivitamisele. Ja omanikud vaatavad aasta lõpuks siiski ennekõike kasumiaruande numbreid. Lühidalt: erakapital ei investeeri rakendusuuringutesse, vaid reinvesteerib kapitali muul viisil.
    Seega on ülikoolide teadus- ja arendustöö finantseerimine jäänud lõviosas riigi kanda. Võrreldes ELi keskmisega, 2%, on meie kulutused teadus- ja arendustegevusele kõigest 0,8% ning enamuses suunatud alusuuringutele. Vaatamata väiksusele, on Eestil mõnes teadusvaldkonnas tipptegijad, kes hoiavad Eesti alusuuringute lippu maailmas kõrgel.
    Ettevõtja ja riigi seisukohast ei tooda teadusartiklid veel otsest majanduslikku kasu. Mujal maailmas kulub 60?65% teaduse rahastamisest uute toodete ja tehnoloogiate väljatöötamisele. Eestis on see protsent 25. Kui majandusarengu juhtriikides on alus- ja rakendusuuringute ning arendustegevuse proportsioonid 1:3:6, siis Eestis vastavalt 4:3:2.
    Rakendusuuringute maa on suures osas jäetud ettevõtjatele. Kuid miks peaks ettevõtjad soovima riskida? Põhjus on innovatsioon ehk ettevõtte uued või oluliselt täiustatud tooted (kaubad või teenused) ja tootmisprotsessid. See annab konkurentsieelise. Osa innovatsiooni tulemustest ? uued ja unikaalsed teadmised ? on intellektuaalne omand. See on õiguslikult kaitstav ning ettevõtja, või sagedamini teadusasutusega ühine projektikonsortsium, on sel viisil õigustatud saama tulu uuest teadmisest ja selle viljadest.
    Ettevõtjatele on aga oluline mõista: teadusruum on selles mõttes piiratud, et intellektuaalse omandi valdajal ? üksikisik, kollektiiv või konsortsium ? on enamjaolt ainuomaniku õigused. Kui keegi konkurentidest teeb sammu esimesena, on ettevõtjale see rong läinud.
    Seega on marssalikepike iga ettevõtja seljakotis: innovatsiooniga kaasnevate intellektuaalsete õiguste omanikuna oleks turg ettevõtja teha.
    Meie kõrval on Soome ja Rootsi ? ühed maailma liidrid teadus- ja arendustegevuse investeeringutes kui tulemuslikkuses. 1. maist oleme nendega samas majandusruumis ning väga olulise sammu võrra lähemal mitme Tallinna ja Hel-singi vahelise idee teostumisele. Lähema kolme aasta jooksul investeerivad riik ning EL Eesti teaduse infrastruktuuri ? kujundlikult öeldes: laboritesse ? 400 miljonit kr. Koostöö ettevõtluse ja teaduse vahel saab aga tekkida ainult siis, kui on huvi mõlemalt poolt.
    Autor: Peep Sürje
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.