Naftakartell hädas kasvanud nõudluse rahuldamisega

Vaatamata Saudi Araabia ning Kuveidi üleskutsele suurendada tootmiskvoote 2,5 miljoni barreli võrra ööpäevas piirdus naftakartell vaid 2 miljoni lisabarreliga ning lubas lisada veel pool miljonit augustis.

Turud ootasid naftakartellilt enam, sest ametlikud kvoodid ei ulatu tegelike tootmismahtudeni. See tähendab, et Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni (OPEC) liikmesriikidel on nüüdsest lubatud toota 25,5 miljonit barrelit naftat ööpäevas, kuid nad ise on teatanud, et tegelik toodang juba 25,7 miljonit barrelit.

Nafta hind hakkas OPECi otsuse avalikustamise järel taas kiiresti tõusma. Varsti pärast uudise levimist oli naftabarreli hind Londonis kerkinud 1,5 protsendi võrra 37,44 dollarini.

Viimase kahe aastakümne jooksul on OPECi tootmisvõimsused Iraagi-Iraani sõja, Lahesõja, Iraagi sõja ja Venezuela naftatöötajate streigi tõttu 2002. aastal pidevalt kahanenud, kirjutas eile Financial Times. Globaalse nõudluse kasv musta kulla järele on aga tänu Hiina kiirele majanduskasvule ning püsivale nõudluse suurenemisele USAs 16 aasta suurim.

OPECi liikmesriigid süüdistavad nafta kõrges hinnas mitte fundamentaalnäitajad ehk pakkumise ja nõudluse vahekorda, vaid spekulatiivseid investoreid. Londoni ja New Yorgi tulevikutehingute börsidel on hinnatõusule mängivad positsioonid kümne aasta kõrgeimal tasemel.

Analüütikud usuvad, et tänase päeva seisuga on spekulantide tekitatud mull nafta hinnas kuni viiendik. ?Hirm on üheks teguriks, mis kergitab hinda, aga seda ei suuda OPECit mõjutada,? lausus Katari energeetikaminister Abdullah bin Hamad al-Attiyaa.

Hirm tarnekatkestuste pärast on kergitanud nafta hinna aastakümnete kõrgeimale tasemele. Tänase seisuga toodab OPEC umbes 25,7 miljonit barrelit, kartelli mittekuuluvad riigid 51 miljonit barrelit naftat ööpäevas. Neist ainult Saudi Araabia on võimeline kriisiolukorras toodangut oluliselt suurendama, nagu ta tegi seda 13 aastat tagasi esimese Lahesõja ning möödunud aastal Iraagi sõja ajal.

Veel kaks naftakartelli liikmesriiki, kes on üleüldse võimelised toodangut suurendama, on Kuveit ning Ühinenud Araabia Emiraadid. Venezuela, kes on kogu aeg olnud toodangukvootide tõstmise vastu, ei suuda oma põhikliente, USA New Yorgi, Connecticuti ja California osariikide naftatöötlustehaseid varustada kvaliteetse, tänapäevaste rangete keskkonnakaitse nõudmistele vastava kütuse toorainega.

OPECisse mittekuuluvate riikide, USA ja Norra, maardlate nafta muutub üha raskemini kättesaadavaks. Perspektiivseteks naftaregioonideks peetavad Venemaa ja Kaspia regioon vajavad suuri investeeringuid ning nende tarnimiseks vajalikud naftajuhtmed ning sadamad on kujunenud ekspordi pudelikaelaks.

Samas on kartelli ettevaatlikkus toodangu suurendamisel mõistetav. 1997. aasta sügisel suurendati tootmiskvooti samas suurusjärgus mis eile, s.o 10 protsendi võrra ööpäevas. Tulemuseks oli hinna kokkukukkumine, veidi enam kui aasta pärast otsust 1998. aasta detsembris maksis naftabarrel alla 10 dollari.

1960. aastate algul asutatud Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon hakkas nafta hinda reguleerima tootmiskvootide kaudu kaks aastakümmet tagasi. Varem kehtestati lihtsalt müügihind.