- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rahandusministeerium: palk kasvas kiiresti tänu tarbijahindade madalale tõusule
Palkade reaalkasv saavutas 2003. aastal kiire kasvu tänu tarbijahindade madalale tõusule, leidis rahandusministeerium oma tänases kommentaaris.
2003. aasta keskmiseks brutopalgaks oli 6 723 krooni, mis oli 9,4 protsenti rohkem kui 2002. aastal. Tarbijahinnaindeksi madalast tasemest tingituna saavutas keskmise palga reaalkasv kõrge, 8,1 protsendi taseme. Sissetulekute tõus toetas eratarbimist, mis on viimasel ajal olnud peamiseks majanduskasvu mootoriks. Tööandjate jaoks tähendas aga reaalpalkade kiire kasv tööjõukulude kasvu, öeldakse rahandusministeeriumi kommentaaris.
Keskmise brutopalga kasvu toetasid tegevusaladest kõige enam palkade kasv hotelli- ja restoranimajanduses, hulgi- ja jaekaubanduses, ehituses, tervishoius ning metsamajanduses. Ehituse palkade kasvu toetas tööde mahtude kasv. Nimetatud tegevusalal on kvalifitseeritud tööjõu nappus, mis tähendab, et tulude kasvades tõstetakse palku, et tihedas konkurentsis paremaid töötajaid palgata.
Hotellide ja restoranide keskmise palga kiire kasv, oli tingitud eelmise aasta madalast baasist ning edukast 2003. aasta lõpust turismis. Samuti on hotellinduses toimumas struktuurimuutused, kus üha enam lisanduvad kõrgema hinnaklassiga majutuskohad. Tervishoius võimaldas palkade kiiret kasvu administratiivsele palgatõusule lisaks teenuste hindade ja sellest tulenev tulude kasv.
Kaubanduses vedasid palkade kasvu hulgikaubandus ning edukas automüük. Metsamajanduses kasvasid palgad, kuna raiemahtude langusest tulenenud tooraine nappuse ning kasvanud nõudluse tõttu kasvasid hinnad ja sellest tulenevalt tulud. Samuti oli keskmiselt kiirem palkade kasv töötlevas tööstuses, kus paranenud väliskeskkonna tõttu suurenesid tootmismahud. Keskmine brutopalk vähenes tegevusaladest vaid kalanduses, kus vähenenud välisnõudlus ning kalapüügikvoodid on piiranud tootmismahtusid.
Palkade kasvu peatumine kinnisvara-, üürimis- ja äritegevuses oli tingitud brutopalga kõrgest baasist eelneval kahel aastal ning tihenenud konkurentsist. Nii pangandus, kinnisvara, infotehnoloogia kui ka telekommunikatsioon on kaotamas oma uudsust, mistõttu tulud ei kasva enam nii kiirelt kui varasematel aastatel. Sellest tulenevalt on nimetatud tegevusaladel toimumas tööjõukulude optimeerimisprotsess, et säilitada kasumlikkuse kasvu. Veonduses oli palkade tagasihoidliku kasvu põhjuseks 2003. aasta alguse kehvad ilmastikuolud, mistõttu telliti transporditeenuseid Lätis ja Leedus asuvate konkurentide juurest. Alles 2003. aasta viimasel kuul võis täheldada veonduses olukorra paranemist.
2004. aastal on oodata palkade kasvu aeglustumist, sh ka reaalpalkade kasvu aeglustumist, mille põhjuseks on 2003. aasta kõrge baas ning tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 1000 kroonilt 1400 kroonini, mis lubab brutopalga kasvu aeglustumise juures hoida netopalga kasvu endisel tasemel, arvab rahandusministeerium oma kommentaaris.
Enimloetud
4
Viimased uudised
„Turg ei ole enam vaba, vaid tinglik, ning strateegia ei saa enam lähtuda pelgalt hinnast“
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele