Selline oli üldine muster pühapäeval 25 ELi riigis lõppenud Euroopa Parlamendi valmistel.
Kokkuvõttes annab see parlamendi, kus suurimaks saadikurühmaks jäi 276 kohaga paremtsentristlik fraktsioon EPP, teisel kohal on sotsiaaldemokraadid ning kolmandal kohal liberaalid. Kokku on europarlamendis 732 kohta ning esimene istung 20. juulil.
Uues parlamendis on rekordarv euroskeptikuid. T?ehhis sai presidendi ja ühe sõnakama eurokriitiku Vaclav Klausi Demokraatlik Kodanikepartei kolmandiku häältest. Poola populisti Andrzej Lepperi Omakaitse Partei, mis tahab ümber kaubelda Poola liitumistingimusi ELiga, sai 12,3% häältest ja 8 kohta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Vanadest liikmesriikidest oli euroskeptikutel üllatav suur edu Rootsis, kus kolm kuud tagasi loodud Juuninimekiri sai 14% häältest ja kolm kohta. Rääkimata Suurbritanniast, kus EList väljaastumist toetav Iseseisvuspartei sai eelmiste europarlamendi valimiste kolme koha asemel esialgseil andmeil 17 mandaati. Edukad olid euroskeptikud ja rahvuslased ka Belgias ja Prantsusmaal.
Taanduma sunniti need jõud aga euroskeptilise oreooliga Taanis, kus suur edu saatis endise peaministri Poul Nyrup Rasmusseni sotsiaaldemokraate. Taani euroskeptikud, sh Jens Bonde Juuniliikumine, kaotasid eelmiste valimistega võrreldes pea pooled mandaadid. Suuri kaotusi kandis ka Jörg Haideri paremradikaalne Vabaduspartei Austrias.
Kokku saavad euroskeptikute EDD ja rahvuslaste fraktsioon UEN europarlamendis 40?50 kohta. Ent sinna hulka pole arvatud euroskeptilisi Briti konservatiive, kes eelistavad kuuluda EPPsse. Lisaks on parlamendis hulk saadikuid, kes kindlasse rühma ei kuulu ? sh Poola populistliku Perede Liidu ja Omakaitse Partei saadikud, Prantsusmaa paremäärmusliku Jean-Marie Le Peni Rahvusrinne, Belgia populistlik Flaami Partei, jt.
Parlamendi valdav enamus on siiski euromeelne, ütles ametist lahkuv europarlamendi juht Pat Cox, kelle hinnangul on euroskeptikute ja rahvuslaste käes 10?15% saadikukohtadest.
Lisaks euroskeptikute toetamisele oli valimistel läbivaks jooneks võimuparteide karistamine ? alates Saksamaa sotsiaaldemokraatidest Briti Tööpartei ja Prantsusmaa konservatiivideni. Erandiks olid Kreeka ja Hispaania, kus hiljuti võimule tulnud parteid said tugeva toetuse ka europarlamendi valimistel.
Poolas sai võimukoalitsioon vaid 5 kohta 54st, T?ehhis sotsiaaldemokraadid kaks kohta 24st. Ungari valimised võitis suurim opositsioonipartei 47,4 protsendiga, kindlustades europarlamendis 12 kohta. Lätis võitis opositsioonis olev Isamaale ja Vabadusele, teiseks jäi endise peaministri Einars Rep?e Uus Aeg. Võimul olev Roheliste ja Talurahva Liit jäi mandaadita. Leedus võitis europarlamendi valimised enam kui 30 protsendiga populistlik Tööpartei eesotsas miljonärist seimiliikme Viktor Uspaskihhiga.
ELi valimisõiguslikest kodanikest käis valimas 44,2%, uutes liikmesriikides 26%.