Korralik laudkatus püsib sada aastat

Tõendeid laudkatuste varasemast laialdasest kasutamisest Eestis on siiani näha paljudes paikades abihoonetel ja saunade juures. Samuti kasutati laudu katusematerjalina laialdaselt kirikukatuste ehitamisel ? isegi Tallinna toomkiriku juures on säilinud laudkatuse jälgi. Kui vanadel laudadel leidub tõrva või rootsipunase värvi jälgi või kui see on palju päikest saanud, võib tegemist olla kunagise katusekattega.

Katuselaudade juures on eluiga määravaks teguriks puidu kvaliteet. Kõige parem on puitkatuse ehitamiseks mänd, mille poorid on sulgunud ning vaiku täis ? avatud pooridesse pääseb niiskus sisse ning tekib mädanikule soodne keskkond. Lülimänni tugevusest katusekattematerjalina annavad tunnistust Norra puukirikud, mis on ehitatud 13. sajandil. Seega küündib nende vanus juba pea kolmveerand tuhande aastani.

Kvaliteetse puidu leidmine Eestis on laudkatuse ehitamise juures kõige keerulisem. Puitu on hakatud sorteerima küll tugevuse, küll oksakohtade järgi, kuid mitte veel puidu tiheduse ega lülipuidu osakaalu järgi. Näiteks Rootsis loetakse puit katusepuiduna kõlbulikuks, kui ühes tollis on vähemalt 16 aastarõngast. Lülimändi, mis on laudkatuse jaoks kõige sobivamate omadustega, on Eestis raske leida. Et saada männist korralikku katuselauda, tuleb kuivanud oksad kohe laasida, kuna muidu jäävad puidu sisse oksakohad, mis hiljem välja kukuvad. Seepärast kasutataksegi meil laialdasemalt kuuske, mille oksakohad on kinnisemad.

Katusepuidu valikul on tähtis ka puidu niiskusaste ? paikalöödavad lauad peaksid olema õhkkuivad, sisaldades 15?17% niiskust. Laudade vahele jäetakse vahed, et vältida vihmaperioodil mädanikseentele sobiliku keskkonna tekkimist. Samuti tagavad vahed laudade vahel selle püsivuse ? kui lauad on liiga tihedalt kokku löödud, lööb katusekate niiskusega laiali ning laguneb. Vastupidavuse määravad ka laua paksus ning laius. Mida laiem laud, seda väiksem on läbisadamisvõimalus ning mida paksem, seda rohkem on puidul jääkväärtust. Vaatamata sellele, et sammal teeb katusekatte maaliliseks, hoiab sambakate katusel liigniiskust, ummistab vee äravoolu soontes, toitudes ka ise puidust. Seepärast on ka sambla eemaldamine ja katuse hooldamine selle vastupidavuseks väga tähtis.

Laudkatuse ehitamiseks tehakse aluslaudis, mille peale käib tõrvapapp, liist, roov ja alles siis laud. Seejuures on mõistlik katusekalle 45%. Lisaks hööveldatakse vihmavee ärajuhtimiseks laudade servadesse sooned.

Laudkatust tuleks immutada linaõli ja tõrva seguga. Esimest kihti peale kandes võiks tõrva vedeldada linaõliga. Järgmised kihid tuleks aga kanda peale ilma õlita, et tõrvakihti peale kasvatada. See on vajalik, kuna niiskusest halvemini mõjub laudkatusele päikese ultraviolettkiirgus, mis lagundab tõrvakihi, seejärel ka vaigu puidu sees ning puit muutubki pudedaks. Tõrvakihti peaks uuendama lõunapoolsest küljest viie aasta, põhjapoolsest küljest kümne aasta takka. Sellise hooldusega peaks katus vastu pidama vähemalt 100 aastat. Laudkatuse eluiga sõltubki suuresti puidu kvaliteedist ning hooldusest: kui katusekattematerjalina kasutatakse halva kvaliteediga maltspuitu, mis on langetatud suvel ning kui katust ei hooldadata, on vastupidavus väga väike.

Laudkatuste ruutmeetrihinna suurusjärk on sama kui kivikatustel, tsinkplekist katus on odavam, vaskplekist katus aga kallim.

Traditsiooniliste ja looduslähedaste puidust katusekattematerjalide kasutamine hakkab Eestis taas hoogu võtma. Tegelikult sai paar sajandit tagasi vaid rikkam kiht elanikkonnast endale kivikatust lubada. Eelkõige olid kivikatused levinud jõukamates linnades ? Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas, natuke ka Kuressaares, kuigi Läänemaal oli valdav rookatus. Ülejäänud Eestis olid katused aga enamasti puidust.

Laudkatus on õigesti hooldatuna hea ja vastupidav katusekattematerjal ? lauad on kaetud tavaliselt tõrva või rootsipunase värviga.

Laastukatus on puitkatustest kõige enam levinud. Selle vastupidavusaeg on siiski suhteliselt lühike, 15?30 aastat. Kuigi laastu on höövelmasinaga lihtne teha, lõikab masin teraga puu poorid puruks. Selle tõttu hakkab laastukatus vett imama ning mädaneb kiiremini.

Pilpakatust tehes lõhestatakse pilpad käsitsi, mistõttu on puu poorid terved ning niiskus ei pääse puidu sisse. Kõige paremate omadustega on pilbas, mis on lõhestatud raadiuse suunas nii, et aastaringid jooksevad materjaliga risti.

Kimmelkatuse kimmide tegemiseks on mitmeid võimalusi. Üks meetod on pakust laud välja lüüa, siis see diagonaalis pooleks saagida, nii et saadakse kaks kimmi, mis on ühest otsast paksemad kui teisest. Kimmide eluiga on 50?70 aastat, kuid kirikutornidel võivad kvaliteetsest puust korralikult tõrvatud kimmid vastu pidada üle 100 aasta ? kõrgemal on õietolmu vähem, kallak suurem ja ühtlasi ventilatsioon parem.

Autor: Kadri Tamm