Ilo Rannu tunneb töölisi nimepidi

Olete tänaseks Kitmanis töötanud ligi viis aastat. Miks Kitman?

Viis aastat tagasi olin Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikateaduskonna tudeng, kes tegi oma diplomitööd. Külastasin erinevaid tööstusettevõtteid, nende seas ka Kitmanit. Tutvusin Kitmani tegevdirektori Andres Aruvaldiga ning tema tegigi ettepaneku ettevõttesse tööle tulla.

Kellena te ettevõttes alustasite?

Kas sekkute ka igapäeva tegemistesse või eelistate oma kabinetist numbreid jälgida?

Kitmanis pole vist praktiliselt tööd, mida ma poleks oma käega tootmise poole peal proovinud. See aitab mul töötajaid ja ettevõtte hingeelu paremini mõista. Mulle meeldib tunda kuidas ettevõte hingab, käia vähemalt korra päevas kogu ettevõte läbi, uurida pisikesi asju, hoomatu seda saginat!

Loomulikult tunnen ma ka kõiki Kitmani inimesi nimepidi. Pean seda väga oluliseks, et ettevõtte juhid suhtleks oma alluvatega aktiivselt, mitte ei istuks turvalises nurgapealses kabinetis arvuti taga. Vahetu suhtlus annab määratult palju.

Mida peate juhina oma tugevateks ja nõrgemateks külgedeks?

Minu plussid on ka minu miinused. Ühest küljest olen eesmärgikindel, hoogne ja (vahel) äkiline võitleja, kes ei anna kunagi alla samas teisalt jälle liiga ettevaatlik kombineerija, kes üritab kõike märgata. Kindlasti võiksin juhina rohkem riskida ja vähem peensustes kalkuleerida.

Teisalt leian, et kuna omanikud on mulle usaldanud Kitmani juhtimise, siis peab risk olema läbimõeldud. Ma lihtsalt ei taha ja ei saa mulle pandud usaldust kuritarvitada. Talitades 100% isiklike vahenditega, võtan märkimisväärselt suuremaid riske.

Vanuse poolest olete noor juht, mida tööstuses eriti ei kohta. Võetakse teid tõsiselt?

Õnneks ei ole siiani veel keegi minu vanusele teravalt tähelepanu juhtinud. Samas eks ma ise tajun küll, et minu vanematel kolleegidel on võrreldes minuga suurem kogemustepagas. Siin ei saa ma midagi ise teha, sest kogemusi jagab ainult aeg.

Mida te Kitmanis korda tahate saata?

Ettevõtte ambitsioonid on suured, tahame saada kaubandussisustuse turul tooniandjaks. Selleks peame palju pingutama andmaks ettevõttele selgelt piiritletud näo ja arendama pidevalt sisu. Minu eesmärgiks on panna ettevõtte tööle nii, et see looks väärtusi, mille hind ei oleks materjali kaal koefitsiendiga. Meie majanduses on lisaväärtusi loovatest ettevõtetest suur puudus. Siiski on selliseid firmasid õnneks pidevalt juurde tulemas.

Kui vaadata, palju meil iseseisvuse ajal Eestist pärit patente-kasulikke mudeleid välja on antud, siis tuleb lausa nutt peale. Eestis on olnud ja on heal tasemel insenere ? neile tuleks anda rohkem võimalusi. Miks me müüme ennast odavamalt, kui me väärt oleme.

Õnneks oleme suutnud Kitmanis üha enam minna seda teed, et luua ise uusi tooteid, milledel oleks ka lisaväärtus. Samuti soovivad seda kliendid.

Kuidas ennast täiendate?

Ma loen päris palju erinevat kirjandust ja välismaist ajakirjandust. Mulle meeldib asjade üle mõtiskleda, palju suhelda ja nutikaid inimesi kuulata. Samas ma ei ole just eriline juhtimisalase kirjanduse fänn, kuigi sirvin seda. Pigem loen, mida kunagi kusagil kakskümmend või seitsekümmend aastat tagasi tehti, see on põnev ja arendav. Samas kui ma midagi loen, siis ei torma ma loetut järgmine päev ettevõttes ellu viima ja teisi harima. Lisaks õpin hetkel Tartu Ülikoolis õigusteadust.

Teil on mehaanika alal teaduslik kraad ja õpite nüüd veel ka õigusteadust! Miks?

Pean hariduse omandamist väga oluliseks. Selle omandamine näitab, et inimene on võimeline mingi eesmärgi saavutamiseks sihipäraselt pingutama. Lisaks annab traditsioonidega ülikool alati teatud olulise tausta, maailmapildi ja mõtlemisvõime ? vundamendi eluks.

Kuna pean haridust oluliseks, püüan igati hoolitseda ka selle eest, et Kitmanis töötavad inimesed saaksid ennast vajadusel täiendada. Eestis on kahjuks see probleem, et kõik tahavad koolitustel käia, aga õppida ei taha keegi! Arusaamatu on tendents mõtlemises, et ?haritud? inimene ei pea koolis käima.

Kas Eestis on rahvusvahelise haardega juhte?

Arvan, et inimesed on olemas, kuid meil ei ole veel Eestis tekkinud juhtimiskultuuri. Eestis ei ole rahvusvahelises mastaabis suurettevõtteid ja meie majandus on noor. Stabiilses majanduses hakkama saamiseks on vaja natuke teistsugust tausta. Samas miski pole võimatu ?tuleb lihtsalt minna kohapeale õppima.

Olete ise juhiks saanud ettevõtte sees alt üles liikudes. Kas ettevõttele on parem, kui juht tuleb seest või tuuakse väljapoolt?

Kõik sõltub sellest, mida soovitakse saavutada. Kui omanikud soovivad midagi jõuliselt muuta või saneerida, siis on parem, kui juht tuleb väljast. Pikaajalise arengu puhul on parem, kui juht kasvab ettevõtte seest. Tahame või mitte, aga juht peab ikkagi olema spetsialiseerunud valdkonnale. Ma ei usu eriti nendesse kõiketeadjatesse, kes väidetavalt oskavad mida iganes. Kõige oskajad on ennast Eesti majanduses piisavalt tõestanud mitte-millegi oskajatena. Vajadus efektiivsuse järele lõigi kunagi tööjaotuse.

Mis teid motiveerib?

Ambitsiooni peab olema. Sisemine ületamatu soov luua väärtusi, midagi suurt. Ma ei usu, et ainult raha pärast on võimalik oma tööd hästi ja pühendunult teha.

Autor: Tiina Kass