Sügisel võivad arstikabinetid nädalaks tohtrite streigi tõttu tühjaks jääda, kui meditsiinitöötajate palgaläbirääkimised homme ebaõnnestuvad.
Arstide seas streigivõimalusi uurinud ringkirja järgi on Eestis oodata arstide arvu kiiret vähenemist, mis suurendab veelgi siiajääjate juba praegu ülemäärast töökoormust, kirjutas Eesti Päevaleht.
?Eesti poliitiline juhtkond pole riiklikul tasandil teadvustanud, milleni viib tervishoiu krooniline alarahastamine,? seisis ringkirjas. ?Tänavu viie kuuga on tervishoiuamet arstidele väljastanud üle 100 tõendi, mida on vaja välisriigis töötamiseks. Tänavu arstiteaduskonna lõpetajatest kavatseb üle poole asuda õppima või töötama väljapoole Eestit.?
Tallinna arstide liidu juhataja ja tervishoiuameti järelevalve osakonna juhataja Peeter Mardna tõdes, et arstkond ei sooviks konflikte, kuid riik on järjekindlalt tervishoidu alarahastanud ning sellel võivad olla tõsised tagajärjed.
Artikkel jätkub pärast reklaami
?Streik on ka selleks, et ühiskond näeks situatsiooni, kuhu paratamatult kolme-nelja aasta pärast jõuame, kui me ei tee kohe muutusi,? ütles ta.
Mardna sõnul on Euroopas juba suur arstide puudus, sest on hakatud täpselt kinni pidama töö- ja puhkeaja seadusest. ?Kui Eestis hakataks sellega praegu arvestama, siis oleks täielik katastroof ? kohe oleks kolmandiku võrra arste juurde vaja,? lisas ta.
Mardna märkis, et 3000 arstist nõustub enamik nädalase streigiga, mille jooksul peatuks ambulatoorne vastuvõtt.
Arstide liidu presidendi Andres Korgi sõnul on arstid tõepoolest streigiks valmistumas, kuid tema on homseläbirääkimise suhtes optimistlik. Korgi sõnul võiks arstide palgalisa saada haigekassa reservist, mille mullusest ülelaekumisest, 300 miljonist kroonist, kasutati ära 70 miljonit krooni.