Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Parem on rämpsposti ennetada kui võidelda tagajärgedega
Spämmiks peetakse kõikvõimalikke soovimatuid teateid, mis jõuavad kasutajani elektrooniliselt, näiteks e-posti teel, aga ka muul kujul. Siia sobivad ka teemavälised postitused foorumites, usenet?i uudisgruppides ning ka soovimatud SMSid või MMSid.
Teie e-posti aadress võib jõuda spämmijate andmebaasidesse mitmel erineval moel. Nad kasutavad otsingumootoritega sarnaseid tööriistu ? internetti ühendatud spetsiaalse tarkvaraga servereid, mis väsimatult liiguvad ringi mööda www-lehekülgi, arhiveerides kõik leitud e-posti aadressid ja liikudes lehel olevate linkide kaudu üha uutele lehekülgedele. Paratamatult jõuavad niimoodi kogutud aadressid tihti ka müüki. Sellisel teel hangitud e-posti aadresside hinnad on aastatega tugevalt langenud ? internetist leiab pakkumisi, kus miljoni e-aadressi hinnaks on ainult üks dollar.
Siit ka esimene soovitus ? ärge riputake oma e-posti aadressi internetti, kui see on vähegi võimalik. Kasutage veebilehekülgedel tagasiside saamiseks veebivorme, kus teiega kontakti saamisest huvitunud inimene saab vormi väljad täita ja tagasiside teile saata ilma teie e-posti aadressi teadmata.
Kui ilma avaliku e-aadressita hakkama ei saa, on võimalik valida mitme variandi vahel. Võib tekitada endale postkasti mõnel tasuta e-posti teenust pakkuval lehel, näiteks hotmail.com, hot.ee või mail.ee, mida käia aeg-ajalt vaatamas ja tühjendamas.
Võib kasutada e-aadressi kirjutamisel stiili, mis petab osa roboteid ära ? näiteks kirjutada oma aadress järgmisel viisil: kasutaja(at)domeen.ee. Sel juhul kaasneb aga probleem, et iga inimene, kes soovib teile kirjutada, peab sõna (at) alati käsitsi muutma sümboliks @ ja saab alles siis teile kirjutada.
Vahel lisatakse e-posti aadressi sisse sõna ?remove? (inglise keeles ?eemalda?) või ?nospam? (?ei rämpspostile?), et automaatselt postitatud kirjad kohale ei tuleks (nt aadressid
[email protected],
[email protected]). Kahjuks kasutatakse sellist viisi tihti ja võib eeldada, et mingi osa aadresse korjavatest robotitest oskab automaatselt vastavaid muudatusi teha ja see aadress jõuab ikkagi spämmijate andmebaasi.
Vahel satub teie aadress internetti ka kanaleid pidi, mida võib-olla ei oskagi ette näha. Näiteks panete mingi ostu- või müügikuulutuse ajalehte koos e-posti aadressiga. Ajaleht paneb kuulutused internetti oma veebi ja ongi teie aadress varsti spämmerite andmebaasides. Ka siin aitab tasuta e-posti aadress, mille kasutamisest võib loobuda ? kui kaup tänu kuulutusele tehtud.
Tihti on spämmi lõpus link umbes sellise tekstiga: ?Kui te ei soovi enam meilt spämmi saada, siis palun klikkige seda linki.? Sellist linki ei tasu kunagi klikkida. Kui te seda linki klikite, saavad spämmerid teada, et aadress, kuhu nad spämmi saatsid, töötab, ja et seal ei toimu spämmi automaatset kustutamist. Siit saavad nad teha järelduse, et sinna aadressile tasub ka tulevikus spämmi saata ? äkki kunagi ka midagi ostetakse.
Internetis alles esimesi samme tegevale inimesele võivad antud soovitused tunduda imelikud ja ebamugavad, aga ?parem karta kui kahetseda?, täna tehtud ennetustöö säästab tulevikus tunduvalt teie aega ning serveri ressurssi.
Need, kelle jaoks spämm on tõsine probleem, võivad kasutada nn sisseostetud filtreerimisteenust.
Sisseostetud teenuse puhul toimub filtreerimine enne kirjade kasutajani jõudmist. Palju liikuval inimesel, kes kasutab näiteks mõnda mahupõhiselt maksustatud andmesidet ? st maksab sõltuvalt allalaetud materjali kogusest ?, aitab sisseostetud teenus tunduvalt kulusid kokku hoida. Mida rohkem spämmi teenusepakkuja avastab ja elimineerib, seda väiksemad on kulutused mobiilselt e-kirjade lugemiseks.
Internetis on mitmeid lehekülgi, mis sellist teenust pakuvad ? nende kõigi tööpõhimõte on sarnane (vaadake ülaltoodud joonist). Nn klassikalise variandi puhul võib spämmi avastamine ja kustutamine toimuda nii serveris kui ka e-kirja saaja arvutis, aga ainult siis, kui kasutatakse filtreid või vastavat tarkvara. Sisseostetud teenuse puhul on skeem palju keerulisem.
Toon ka mõned viited veebilehtedele, mille tööpõhimõte on sarnane ülemisel joonisel näidatule. Teenuste hinnad sõltuvad teenusepakkuja postkasti mahust ja ka sellest, mitu postkasti firmalt tellida.
Urmas Laur
kodumajagrupi ASi juhatuse esimees
Kodumajagrupi aktsiaseltsis on kolm töötajat. Meie eri aadressidele tuleb rämpsposti erinevas mahus, aga siiski mitte sellises koguses, et peaksime kasutama mingeid filtreid vms teenust. Kuigi igapäevane rämpsposti kustutamine võtab natukene aega, ei kulu seda märkimisväärselt.
Veiko Kask
Avallone ASi marketingijuht
Selliseid töötajaid, kes kasutavad arvutit, on Avallones viisteist. Spämmi tuleb ja mitte vähe. Täpseid mahte on raske öelda, aga keskmiselt tuleb meil päevas viis kuni kümme kirja ühe e-posti aadressi kohta. Me ei kasuta mingeid spetsiaalseid automaatseid blokeerimise või filtreerimise süsteeme, välja arvatud tüüpilised viirusetõrjeprogrammid.
Raudselt võib väita, et 95% saadetud e-kirjadest on totaalne jama, aga 5% e-postiga saabunud spämmist ehk reklaamidest pakub mulle lihtsalt huvi professionaalses mõttes ? kui vaadata, mida ja kuidas maailmas tehakse ning sedagi, kas internetireklaami alal on midagi uut välja mõeldud.
Kui mängid mingis spämmis kaasa, hakkab tulevikus seda rohkem sulle spämmi tulema. Oma e-posti aadress tuleb ju korraldajatele jätta ja tekst ?ei soovi enam infot saada? on nii väikselt all nurgas...
Vadim Haritonov
ASi Hermann Reisid arendusjuht
Hermann Reisides on kasutusel 65 avalikku e-posti aadressi, me saame kuni 200 spämm-meili päevas.
Personaalseid filtreerimise reegleid me ei kasuta, sest meil on kasutuses spetsiaalne spämmi/viiruse filtreerimise tarkvara, mis filtreerib ise spämmid automaatselt välja.
Kahtlemata on spämm-meilid tõsine probleem, kuid tänu Hermann Reisides kasutatavale filtreerimistarkvarale see probleem meie firma tööd märkimisväärselt ei häiri.
Autor: Alar Pardla