Üheskoos laulukaare poole teele

Seekorndse teekonna lauluväljakule võiks võtta ette koos pere ja sõpradega. Korraldajad on selleks andnud oma parima, tehes ühistulijaile mitmeid soodustusi. Programm on sedapuhku nagu Ernasaksa - aegadel, kuid samas mahub sinna ka mitmeid uuendusi. Esimene päev kannab lavastuslikult ideed Eestist üheksa võimu all, teine päev teelolemisest ja kojujõudmisest.

Laulupeo esimene päev on niisiis klassikalisem. On Vivaldit, Sibeliust, Mozartit. Laulavad valikkoorid ja saadab ERSO, peadirigent on Eri Klas. Tirigendipulti astuvad veel peaaegu kõik laias maailmas nime teinud Eesti dirigendid. Kristjan ja Paavo Järvi, Taavo Wirkhaus ja Andres Mustonen...

Teine päev on rahvalikum ja lustakam. Nii kõlavad laulukaare all teiste lugude seas näiteks lastelaul kass Arturi aegadest "Laupäeva õhtul isaga" ja poistekoorid laulavad ühiselt, et kikilips teeb mehe shikiks.

Laulupeo tipphetki on mitu. Esimese päeva lõpukulminatsioonis esitavad valikkoorid a capella Mart Saare "Luule, see ei tule tuulest", Rudolf Tobiase "Eks teie tea" ja Giuseppe Verdi "Triumfikoori" ooperist "Aida". Seda saadab sümfooniaorkester. Teise päeva kontsert ja seega laulupidu tervikuna kulmineerub lõpuühendkoori esinemisega. Kõlavad Aleksander Lätte "Laul rõõmule", Miina Härma "Tuljak", Peep Sarapiku "Ta lendab mesipuu poole" ja Rein Rannapi katkend kantaadist "Ilus maa". Pidu saab võimsa lõpu Enn Võrgu lauluga "Eestilipp" ja Raimond Kulli "Kodumaaga". Loomulikult tuleb esitamisele Gustav Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm", mida laulutaat nüüd pronksivalatuna Lasnamäe veerel koos pidulistega kuulamas on.

Enne laulupeo algust on XVII üldtantsupeo esimesed etendused Kalevi staadionil, kus teeb kaasa 8000 tantsijat 400 rühmast. Seekordse peo-"Las jääda ükski mets..." pealavastaja on Kalev Järvela. Järvela ise on öelnud, et seda pidu on olnud nii kaua, et midagi originaalset on raske välja mõelda. "Me tiirleme ikka ümber ühe teema - inimene ja aeg."