- OMX Baltic−0,44%301,07
- OMX Riga−0,61%881,51
- OMX Tallinn−0,18%2 063,36
- OMX Vilnius0,18%1 194,64
- S&P 500−0,03%5 980,87
- DOW 30−0,1%42 171,66
- Nasdaq 0,13%19 546,27
- FTSE 1000,11%8 843,47
- Nikkei 225−0,84%38 557,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%89,98
- OMX Baltic−0,44%301,07
- OMX Riga−0,61%881,51
- OMX Tallinn−0,18%2 063,36
- OMX Vilnius0,18%1 194,64
- S&P 500−0,03%5 980,87
- DOW 30−0,1%42 171,66
- Nasdaq 0,13%19 546,27
- FTSE 1000,11%8 843,47
- Nikkei 225−0,84%38 557,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%89,98
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kõige rohkem arvutatakse tollimaksu määra kaupade väärtuse järgi
Kuna tollimaks ei ole väljendatud alati ühe kindla numbrina ning üheselt arusaadaval viisil, on see tekitanud nendest arusaamisel segadust.
Järgnevalt lühiülevaade Euroopa Liidus rakendatavatest tollimaksu liikidest.
Ühises tollitariifistikus toodud tollimaksud võib liigitada kahel moel: tollimaksu arvutamise viisi alusel ja tollimaksu olemuse järgi.
väärtuseline tollimaks
koguseline tollimaks
kahe eelnimetatu kombinatsioon
Hetkel kuum
tavaline tollimaks - (inglise keeles lühendina MFN) rakendub kõikide kolmandate riikide suhtes, kellele EL ei võimalda soodustusi. Nimetatud tollimaksud on kokku lepitud läbirääkimiste teel Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) kuuluvate riikide vahel ja need ei tohi olla kokkulepituist kõrgemad. Erandina on võimalik riikidel kehtestada ühepoolset ja karistustollimaksu.
Ühepoolset tollimaksu rakendab EL harva ja see peab olema madalam, kui tavaline tollimaks. Karistustollimaksu rakendatakse siis, kui imporditav kaup põhjustab olulist kahju ELi tootjatele ja ekspordikäive langeb. EL rakendab karistustollimaksu näiteks teatud USA-st pärinevatele kaupadele.
soodustollimaks - on seotud kas maksupeatamisega või sooduslepingute- ja kordadega. Maksupeatamine on tollimaksu täielik peatamine või selle vähendamine. See tähendab, et EL võib ühepoolselt kehtestada kõikidele kolmandatele riikidele soodsama või 0 tollimaksumäära põhjusel, et neid kaupu ELis ei toodeta või toodetakse ebapiisavalt.
Sooduskorrad on lepingud ja kokkulepped, mis EL on sõlminud vastastikuselt või ühepoolselt kolmandate riikidega soodustollimaksumäärade rakendamiseks (vabakaubanduslepingud, tolliliiduleping, üldine soodustuste süsteem jne).
ELil on sõlminud ligi 40 sooduslepingut ja kokkulepet.
meetmetega seotud tollimaksud - dumpinguvastane, tasakaalustav, kaitsemeetmetega seotud tollimaks ja põllumajanduslikud maksud.
Dumpinguvastane tollimaks kehtestatakse siis, kui ELi imporditud kauba madal hind kahjustab ettevõtjate konkurentsivõimet siseturul, tooraine kallinemist jms. Dumpinguvastane tollimaksu eesmärk on taolise kahju korvamine.
Tasakaalustav tollimaks on sarnane eeltoodud tollimaksule, kuid erinevus seisneb selles, et ELi on võimalik müüa madala hinnaga kaupasid seetõttu, et eksportival maal makstakse sellele eksporditoetusi, antakse maksuvabastusi jms.
Ühele kaubale võib kehtestada korraga nii dumpinguvastase kui ka tasakaalustustava tollimaksu.
Kaitsemeetmetest tulenev tollimaks kehtestatakse siis, kui eksportiv riik ei pea kinni rahvusvahelisest kokkuleppest ja sellest tulenevalt tekitatakse kahju ELi majandusele.
Põllumajanduslikud maksud on kehtestatud ELi ühise põllumajanduspoliitika raames. Need on seotud teatud toodetega (suhkur, teravili ja riis, piim ja piimatooted, linnuliha ja munad jne) ja puu- ja köögiviljade sesoonsusega.
Sesoonseid tollimakse rakendab EL sel ajal, kui on vastava puu- või köögivilja valmimise kõrghooaeg ja neid imporditakse väga madala hinnaga. Jällegi kaitseb EL selle maksuga oma tootjaid madala väärtusega imporditava kauba eest, et säilitada neile konkurentsivõime siseturul.
Põllumajanduslikud maksud on tollimaksude hulgas kõige keerulisemad ja raskemad.
Autor: Haili Kapsi
Enimloetud
3
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele